Enn Võrk (1905-1962), helilooja koorijuht.

   Enn Võrk  (1905-1962), helilooja  koorijuht.

   Sünd. 14.03.1905 Volkovõsk Grodno kub.
   Surn. 20.09.1962 Tallinn

   EV isa oli Ambla köster-koolmeister, kes õpetas poegadele viiulimängu ja muudki
   muusikatarkust. E V vend Hans-Roland V oli Eesti elektrotehnikaalase kõrghariduse rajajaid.
   Keskhariduse omandas E V Tallinna Poeglaste Humanitaargümnaasiumis.Tema esimene
   trükis ilmunud ja kõige populaarsemaks saanud laul EESTI LIPP on kirjutatud 1922.a., mil autor
   oli alles 17aastane. E V lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass)
   Tallinna konservatooriumi. Orelit õpib A.Topmani käe all. Pärast Tallinna konservatooriumi
   lõpetamist pani Võrk endast kohe rääkima kui võimekast organistist ja suurepärasest
   improvisaatorist. Enn Võrgu loodud koorilaul MA LILLESIDEME VÕTAKS (Juhan Liivi sõnad)
   esitati IX üldlaulupeol 1928. a. Oma teose ettekannet tuli juhatada 23-aastasel autoril endal ja võtta vastu rahva poolehoiuavaldusi kõrvuti auväärses eas Miina Härmaga. E V töötas 1926-1933 Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina ning 1928-1929 Raadio-Ringhäälingu orkestri dirigendina, 1933-1945 Tartu ülikooli muusikaõpetajana. Dirigendina sai ta tuntuks hiljem, juba Tartus tegutsedes, tema kontserdireisid koorijuhina ulatusid Eestist väljapoolegi: Helsingisse, Riiga, Stockholmi. Samas tegutses Enn Võrk heliloojana. Tema koorimuusika kohta kirjutas Tuudur Vettik, et need saavutavad lihtsate vahenditega mõjuvaid kõlaefekte: laulude struktuur on lihtne ja läbipaistev, harmoonia selgekõlaline. Hugo Lepnurm hindas aga eriti kõrgelt Võrgu kaheksat piibliainelist laulu : KUI ARMSAD ON SINU HOONED, EKS TEIE TEA jt. Lepnurme sõnul püstitas Võrk oma elu eesmärgiks rahvusliku vaimuliku muusika loomise: luua eesti omapärane koraaliviis ja eesti luterliku agenda muusika (Akadeemia, 1989 nr 7).
Võrgu sõja- ja okupatsiooniaastad mööduvad eriliste vahejuhtumiteta ning pärast sõda jätkab ta oma tegevust taas Tallinnas. 1945-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna. Loometöö kõrval õpetab ta T K-s akustikat, harmooniat ja ansamblilaulu ning saab 1947. aastal isegi dotsendi kutse. Poliitilisele survele järele andes osaleb ta 1948. aastal ENSV 9. aastapäevale pühendatud heliteoste konkursil, kus tema Juhan Smuuli tekstile kirjutatud kantaadile LAUL STALINIST antakse Nõukogude Eesti preemia. Stalinism tõstis Võrgu kuulsuse kõrgustesse ja virutas kohe lootusetuse kuristikku. Siit oleks võinud alguse saada Võrgu peadpööritav karjäär kuni Nõukogude Liidu rahvakunstniku tiitlini välja. Juba aasta pärast Nõukogude Eesti preemia üleandmist istub Võrk ENSV Heliloojate Liidu juhatuse ees nagu süüpingis ja annab aru oma tegevusest okupatsiooni ajal. Peale seda koosolekut E V tagandati 1950.a. ebaseaduslikult õppejõuametist. Ta varjas end aastatel 1950 -1955 Viljandimaal ühes talus .Abikaasa sõnul võttis Võrk pagendust üsna rahulikult, sellest suuremat tragöödiat tegemata ja kirjutas seal Uue Testamendi oratooriumi VALVAKE. Selle oratooriumi terviklik esiettekanne saab teoks alles 2005.a. Rapla kirikumuusika festivali avakontserdil, mida juhatab Tõnu Kaljuste. Paradoks on selles, et kui Võrgu elus poleks olnud nii drastilist muutust, oleks võinud see suurejooneline teos ehk ka loomata jääda. E V oli 1955-1960 Eesti Muusikafondis klaverihäälestaja ja 1960-1962 Tallinna Klaverivabrikus peainsener. Juhatanud koore (Tartu Üliõpilassegakoor, Tartu Naistelaulu Seltsi koor).
Andmed: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4701:enn-v-rgu-kafkalik-elusaatus&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3057

Loe täiendavalt...