Betty (Marie-Elisabeth) Kuuskemaa (1879 – 1966) näitleja

Betty (Marie-Elisabeth) Kuuskemaa (1879 - 1966) näitleja

Sünd. 28.01.1879 Hageri v.

Surn. 19.12.1966 Tallinn

Sündis Mäeküla mõisa aidamehe Andres Jõggisé  neljanda lapsena. Ta kuulus ärkamisaja pinnasest võrsunud  põlvkonda. Raske leivatöö kõrval harrastas isa Andres viiulimängu ja õpetas lapsed laulma. Pere kolis Tallinna kui Betty oli neiuikka jõudnud. Ta töötas Tambergi lilleäris. Vend Ludvig oli see kes tõi teate  et ESTONIA laulukoori võetakse uusi liikmeid. Betty alti oli just vaja ja sealt sai alguse tema teatritee. 1898.a. oli vaja  W.Mannstaedti näidendisse ILUMÄE PIIMATÜDRUK noort neiut ja selleks võeti  B J, see oli tema  esimene roll. Tollane teatrijuht  rätsepmeister Karl Kichlefeldt märkas B J  annet  ja soovis teda lavale tuua. Betty vend oli selle vastu kuna tolajal peeti näitlemist naisele halvaks ja kergemeelseks tegevuseks. Õnneks mitte aga teatriskäimist.  Üldse oli see aeg kui laulukoorid ja näitemänguharrastused olid kõikjal moes ja ühendasid  ja innustasid inimesi. Just nende kaudu ulatus rahvusliku liikumise võimas laine  üle kogu maa. Inimesi haaras lausa renessanslik tegevustahe ja uljus. BK meenutab et teatritegemine toimus peale 12 tunnist tööpäeva. Polnud ei dekoraatorit, õmblejat ega grimeerijat. Kõik tuli endal teha, ka riidematerjal muretseda. Aga mängiti ja hästi. BK meenutab kuis kirjanik Ed. Bornhöhe õde Julie Mikk mängis sädelevalt nimiosa näidendis LILLEORU ELSA. 1899.a õnnestus  ESTONIA seltsi näitetrupil sõita Peterburi ja anda seal mõned etendused. Need ei läinud  muidugi kõige menukamalt, pealinnas oldi paremaga harjunud.  Võeti osa ka Helsingi laulupeost ja  see vaimustas. Need olid noore BJ kujunemisaastad, tuli endal märgata ja õppida. Polnud ju õpetajaid kellelt küsida, polnud ka  lavastajaid milledega tänapäeval ollakse nii harjunud. BK meenutused pole mingid mineviku-upitamised ega algusraskuste imetlemised vaid elutarga ja kogenud näitlejanna oskus arenguteed näha. Ka tolleaegsed ajalehed  olid näitemängu hindamisel tagasihoidlikud. Kirjutati paremal juhul rollidest, näitlejaid eriti ei mainitud, kui, siis vaid varjunimesid. B.Jõggise varjunimi oli OHAKAS ja seda mainiti esmakordselt 1902.a. Kui ajalehtede ümber koondusid radikaalsed haritlased nagu H.Pöögelmann, J .Veski ja Ed. Vilde, siis asi muutus ja arvustused läksid põhjalikumaks.  Mainiti et lisaks noorte lõbusate neidudele suudab B.J mängida traagilisi kangelannasid nagu nimiosad M.Canthi ANNA-LIISA-s ja R.Vossi EEVA-s, Magda  Sudermanni AUS, Anna ja Vassilissa Gorki PÕHJAS. Paralleelselt jätkus töö laulumängudes. BJ oli 27 aastane kui ESTONIA jätkas kutselise teatrina. Bettyl, kes 1908 a. abiellus näitleja Kuuskmanniga (Kuuskemaa), tuli noorena hakata mängima eakaid naisi. Temast sai näitlejatar kes on andnud eesti teatrile rikkaliku kogu kõige mitmekesisema päritolu, karakteri ja vanusega  eakamaid naisi. Kojanaistest kuningannadeni, koredatest maaeitedest saksikute mamsliteni ja tundehellade haritlasteni ulatub tema skaala. B K oli näitlejanna kellel jätkus vajadusel mehisust täies avameelsuses inetust mängida. B K-l tuli mängida mitmeid žanre kuna ESTONIAS muutus operett üha populaarsemaks. BK meenutab et temale  sobisid eriti hästi osad milledes naer toimub läbi pisarate, kus välise  koomika taga on varjus mure ja kurbus, inimhinge igatsus headuse ja  valguse järele- nii nagu eluski. BK loodud rollid jäid rahva  kujutluses elama, eriti tema meelisroll Maija T.Pakkala PARVEPOISTES. Aga särama jäid ka tema Laiksaare Liisu VAGADE ELUST, Kaketse Kadri PÜVE TALUST, Äraku-emand PAUNVEREST või saunanaine KAPSAPEAST. Oma viimase  operetirolli  Arro ja Normeti TULED KODUSADAMAS mängis BK 80 aastasena ja pani vahva tantsukeerutamisega punkti oma teatriteele. See sõna- ja muusikalavastustes võrdselt tugev näitleja sai 1947.a. teeneliseks kunstnikuks.

Andmed: A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn,1979; ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Pinna MINU ELUTEATER...., Tallinn, 1995

Loe lisaks...