Andres Skuin (1962 – 2003) võrkpallur ja treener
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Andres Skuin | 03.12.1962 | 08.01.2003 | 05.07.2003 |
Andres Skuin (1962 – 2003) võrkpallur ja treener
Sünd. 03.12.1962 Võru
Surn. 08.01.2003 Tallinn
Andres sündis ja kavas Võrus. Lõpetas 1981 Võru 1. kk-i. Kümneaastasena alustas Andres Skuin Võrus treeninguid ja jäi võrkpallile truuks, see toimus 1973 Võru SK-s Aksel Saali õpilasena. A.Saal meenutas, et mängijana tippu tõusmiseks polnud Andresel eeldusi. Aga ta oli eeskujulik õpilane ning tänu õppimissoovile sai temast hea treener. Ta mäletas Andres Skuini mitmekülgse õpilasena kes mängis hokit, oskas hästi laulda, ent võrkpalli armastas kogu südamest. 1985. aastal lõpetas Andres Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Tema andmed: pikkus- 183 cm, kaal- 79 kg. Kaks aastat töötas Võrus, siis kutsuti Eesti Spordigümnaasiumisse. Võru treener Raivo Jeenas mäletab Andrest äärmiselt sihikindlana, kes nõudis hoolealustelt korda ja järjekindlust, aga eeskätt oli ta enda vastu nõudlik käies end suviti isegi Ameerikas koolitamas. Tuli 1973 Võru meeskonnas Eesti noortemeistriks ja 1990 Tallinna Autobussikoondise meeskonnas Eesti meistriks. Kuulus „Kalevi“ ja „Jõu“ liikmeskonda. Töötas 1985–1987 Võru LNSK treenerina, 1987–2000 ESG ja 2000–2003 Audentese SK spordiõpetajana. Just Andres Skuin viis Audentese naiskonna Eesti meistrivõistlustel kahele järjestikusele võidule, mis kindlustasid pääsu nelja tugevama hulka. Juhendas aastaid Eesti juunioride ja noorte koondnaiskondi, oli 2000 Eesti naiste koondise ja 2001–2003 Eesti meeste koondise peatreener. Koondislane Argo Meresaar meenutas, et koondis võttis Andrest algul kui naistetreenerit, aga peagi võitis ta põhimõttekindlusega meeste austuse. Oskas teha kõva häält, õpetada professionaalset suhtumist, norida enda ja teiste kallal – seda kõike läbi hea huumorisoone ja Eesti võrkpalli nimel. Õpilasi: Kadri Kruus, Evely Vumba. Kuulus a-st 1993 Võrkpalliföd-i juhatusse ja oli treeneritekogu esimees. Rkl spordipreemia (2002, postuumselt).
Andres Skuin kustus ootamatult, praktiliselt lausa tööpostil. Tema sõber ja Eesti koondise abitreener Andrei Ojamets oli šokis ja tundis nagu oleks ta endast pool kaotanud. Andres oli kinine ja ei rääkinud oma haigusest kellelegi. Ta säästis oma haigusest mitterääkimisega ka koduseid, talus kõike üksi. A.Ojametsa hinnangul oli Andres Skuin Eesti parim treener, hea suhtlemisoskusega ja analüüsivõimega ning tugeva õppimissooviga, lausa asendamatu. Treeningukaaslane Avo Keel meenutas, et Andres oli võrkpallifanaatik, kes julges tulla spordigümnaasiumisse treeneriks ning ollla seal lõpuni. Teda ei huvitanud raha ega elamistingimused ( Andres elas abikaasa ja kahe tütrega Audentese ühiselamu keldrikorrusel). Ta tegi lihtsalt oma tööd, millest tal oli alati oma nägemus.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; sport.ohtuleht.ee › Sport, sport.delfi.ee/archive/suri-andres-skuin?id=4927926