Paul Pinna(1884-1949)

Paul Pinna haud. Loe lähemalt...

Paul Pinna (1884 -1949) eesti esinäitleja

Sünd. 03.10.1884 Tallinn
Surn. 29.03.1949 Tallinn

 Sündinud ja kasvanud Tallinnas linnaametniku peres, osa ajast kasvas oma poolõe juures Peterburis.Tema kodumaja Raekoja plats 4 on säilinud tänaseni. Õppis Tallinna Linnakoolis , kus sai kooli teatritrupis esimese lavakogemuse. Hiljem pääses ta kornetipuhujana ESTONIA seltsi orkestrisse ja sealt 15-aastasena näitelavale. Lühiaegselt kuulus SAKSA TEATRI truppi. Kutselise teatri tekkimise ajaks oli tal seljataga kaheksa-aastane lavakogemus, kümmekond lavastajatööd ja õige mitukümmend osatäitmist. Kuigi tollane teater piirdus enamjaolt rahvalike lustimängude etendamisega, ei puudunud PP lavastuste hulgas ka suurmeistrite (Gerhart Haptmann, Henrik Ibsen, Friedrich Schiller, Maksim Gorki, Lev Tolstoi) kõrgväärtuslikud teosed. Tulemused olid seda märkimisväärsemad, et kogu teatritegevus toimus kutsetöö kõrvalt, vabast ajast. Ametis oli PP kantseleikirjutajana ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. a. aga taas teatris ESTONIA kus 3. IX 1906.a. esines esmakordselt kutseline eesti näitetrupp. Selle hingeks - direktoriks, lavastajaks ja esinäitlejaks - oli 22-aastane publiku lemmik PP.Erinevalt ansamblimängu eelistavast VANEMUISEST jäi ESTONIA teatriks, kus särasid üksikud tähed, teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga PP. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis PP enesele osad, mis võimaldasid hiilata . Lausa monumentaalsed olid tema Napoleon, Caesar, Ivan Julm, Danton, Olovernes, kuningas Lear jt.  Eriti innustus ta operetist. Otsese lavatöö kõrval jõudis PP teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja NÄITELAVA. 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama TASUJAD 1913.a. ESTONIA uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus PP jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. 1914.a. jäi tööleping teatriga uuendamata ning PP suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Niźni Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris. PP oli võimeline saksa, vene, eesti, ja prantsuse keeles esinema. Hiljem sai  tööpakkumise Moskva NIKITSKI TEATRILT kus tõusis täheks. Naasis Eestisse1915 .a  ja tegutses taas ESTONIAS. Saksa okupatsiooni päevil sunniti PP teist korda ESTONIAST lahkuma. Töötas neli aastat DRAAMATEATRIS, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. Siin mitmed õnnestumised - SALOME-s, NÕMMEKINGSEPPAD-es, JUUDIT-is. Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud PP ameti maha. 1923 rajas PP Eesti ainsa erateatri - RAHVATEATRI, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise lustmängudega. 1927 läks RAHVATEATER pankrotti ja Karl Jungholz kutsus PP ESTONIASSE. Siin muutus PP mängulaad tõsisemaks, ta loobus osaliselt senistest ülepakkumistest, loobus lavastamisest, pühendus näitlemisele. PP oli võimas karakternäitleja. Üksteise järel sündisid PP hiilgerollid: Protassov L. Tolstoi ELAVAS LAIBAS, Cesar Marcel Pagnoli triloogias, linnapea Nikolai Gogoli REVIDENDIS, Vestmann Eduard Vilde PISUHÄNNAS . Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti 1941. a. Punaarmeesse, viibis Venemaal tööpataljonis, hiljem määrati Eesti NSV riiklikesse kunstiansamblitesse. Pärast sõda töötas elu lõpuni ESTONIAS.1931 nimetati PP ESTONIA teeneliseks näitlejaks, 1933 valiti ESTONIA seltsi ja 1936 Soome Näitlejate Liidu auliikmeks. Riiklikke teenetemärke pälvis ta Prantsusmaalt ja Soomelt. PP oli abielus näitlejanna Netty Pinnaga. Tütar Signe samuti näitleja. Peale Netty surma abiellus PP Th.Altermanni lese end. näitlejanna Milly Altermanniga. Peres oli tütar.
Kuigi Schiller laulis et  "miimile ei punu pärgi järelpõlv...", oli PP surm rahvuslik lein, liiklus seiskus. Rahvas mälestas ja mäletab  seda muusade lemmikut, meie kutselise teatri isa.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; H.kompus MAAILM ON SÜNDINUD...., Tartu, 1996; K.Kask TEATRITEGIJAD, ALUSTAJAD, Tallinn, 1970,  EESTI NÕUK. TEATER ..., Tallinn, 1987; EBL, Tartu, 1926-29; P.Pinna MINU ELUTEATER JA...., Tallinn, 1995; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Põldroos TEEL ENDA ELLU.., R Tallinn, 1985; L.Kalmet POOL SAJANDIT ...... Tallinn, 1982; M.Mõldre EESRIIE AVANEB, Tallinn, 2010; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982; V.Panso PORTREED MINUS JA ....; Tallinn, 1975; L.Kirepe ESTONIA LAULUTEATRI......, Tallinn, 1981; http://www.eestigiid.ee/?ItemID=302&PYear=aasta&Person=nimi&start=150