Reginald Uba (a-ni 1936 S u b a n) (1911- 1972) kergejõustiklane

Reginald Uba (a-ni 1936 S u b a n) (1911- 1972) kergejõustiklane
Sünd. 26.07.1911 Kohtla v.
Surn. 15.08.1972 Tallinn
Reginald Uba sündis Virumaal Kohtla külas paljulapselises peres esimese
lapsena. Hariduse sai Narva Ühisgümnaasiumis ja Rakvere Keskkoolis. Sportimist alustas Kohtlas. Huvi sportimise vastu tärkas seoses Pariisi olümpiamängudega. Reginald oli siis 13 aastane. Treenima hakkas kohalikel põlluvaheteedel. Sportimine jätkus Narva karskusseltsis VÕITLEJA, hiljem ASTRAS. Harrastas keskmaajooksu, oli tubli ka suusatamises ja jalgpallis.  Tõusis esile 1932 Virumaa rekordimehena. Enne Berliini olümpiale minekut tuli ta vanematekoju ja teatas, et võttis uue nime UBA, jättes endiselt nimelt SUBAN ära esimese ja viimase tähe. Osales 1936 Berliini OM-il 1500 m-s (eeljooksus 4.26,2) ja võistles 2 korda Eesti maavõistluskoondises, oli 1939 Eesti mv-tel kolmas. Isiklik rekord 1500 m jooksus 4.03,0 (1936) oli parem tollasest Eesti rekordist. Selle rekordi püstitas ta võisteldes Eestit külastanud jaapanlastega. Jooksu võitis jaapanlane  Nakamura. R.Uba jäi teiseks, tema rekordjooksu aga ei kinnitatud, kuna  aega oli võetud vaid ühe kellaga, ette oli nähtud ajavõttu kolme kellaga. Kuulus Tallinna KALEVISSE, 1938.a. läks üle EESTI TÖÖLISSPORDI LIITU. Töötas kangruna Keila villavabrikus, hiljem  keemiatööstuses, sh lakikeetjana FLORAS. Oli valitud Tallinna KALEVI juhatusse ja Kalevi Tallinna Kalaspordiklubi eestseisusse. Tegutses kergejõustikukohtunikuna (vab kat) ja kalakaitseinspektorina.
Reginald Uba poeg, tundud spordikommentaator Toomas Uba,  on kirjutanud
mõningaid mälestuskilde oma isast, mis praegu asuvad Kohtla ajalooringi kogudes. Nendes märgib ta, et lapsepõlvest mäletab peaaegu kõiki asju isast seoses spordiga.
Isaga sai tihti käidud Kadriorus ja staadionil ning Pirita ringrajal motovõistlusi vaatamas.  Isa oli sidunud jalgrattaraamile väikese padja pojale sadulaks ja nii nad sõitsid Pirital ringe ja tädikesed ümberringi imestasid et isa rääkis ja arutas asju poisikesega nii kui täismehega. R.Uba kuulas koos pojaga 1952.a. Soome raadiost Helsingi olümpiamängude reportaaže ja oli kõigega kursis. Siiani on alles need vihikud, kuhu pojaga igapäevaseid spordimärkmeid sai tehtud. R.Uba oli
otsekohene ja õiglane ütleja, aga kindlasti oli ta väga asjatundlik. R.Uba oli ka kirglik kalamees. Poeg Toomas mäletas, kuidas ta oli Kopenhaagenis ühe maailmakuulsa jalgpallitegelase juures, kelle hobi oli Norras lõhet püüdmas käia. Ta näitas T.Ubale oma uhkes majas oma rekordkala -16 kilose lõhe topist uhkel laudalusel. Toomas köhatas ja lausus, et tema isa rekordlõhe oli 18 kilo raske ja 1,22 meetrit pikk. Selle kala püüdis Pirita jõest 1954.a. tema isa Reginald Uba.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; http://www.esbl.ee/biograafia/Reginald_Uba;
http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-uba-suban-reginald-olumpiamees/

Toomas Uba (1943 – 2000) spordiajakirjanik
Sünd. 02.11.1943 Tallinn
Surn. 31.12.2000 Tallinn
Toomas Uba  sündis Tallinnas tuntud sportlase Reginald Uba pojana. Lõpetas 1962 Tallinna 21. kk-i ja 1968 ajakirjanduse erialal TRÜ. Spordist huvitus isa õhutusel, kes teda kaasas sportlikele üritustele ja talle palju spordist rääkis.  Treenis ja võistles õpetajate Bernhard Lillemäe ja Raimund Pundi suunamisel. Oli 1959 võrkpallis Tallinna meeskonnas Eesti noorte 6 linna turniiri võitjaid. Töötas 1962–72 Eesti Raadio ja a-st 1973 ETV spordisaadete toimetuses, a-st 1978 peatoimetajana ja a-st 1999 peaprodutsendina. Lõi Eesti spordimeedias suuremahuliste eestikeelsete teleülekannete struktuuri, mille tulemusena on olümpiamänge ning enamikku suusatamise, kergejõustiku ja paljude teiste alade tiitlivõistlusi võimalik ETV-s jälgida otseülekandena (a-st 1974). Oli tegev Euroopa Leviliidu (EBU) olümpia- ja teiste peamiste spordialade 15-liikmelises televisioonirühmas. Kuulus Spordiajakirjanike Föd-i juhatusse ja Kergejõustikuföd-i presiidiumi, tegutses Eesti Jahtklubide Liidu pressiatašeena. KALEVI, Ajakirjanike Liidu ja Rhv Spordiajakirjanike Liidu liige (1988). ENSV tnl ajakirjanik (1988). Valdo Pandi nim preemia (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1998) ja ROK-i aastaauhind SPORT JA UNIVERSAALSUS (2000). T.Uba  oli üks raamatu INNSBRUCK 1976 autoreid. Toomas Uba kajastas paljusid olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi kohapeal, viimased olid talle Sydney olümpiamängud 2000.a. sügisel. Olümpiakomitee elutöö auhinda käis spordiaasta lõpetamisel vastu võtmas juba Toomas  Uba noorem poeg Margus, Toomas Uba seda ise enam ei näinudki. Visa, tahtekindlat ja  optimistlikku kolleegi meenutas Anu Säärits, et ta lõi enda ümber erilise aura keskendudes kõige olulisemale. Ta ei unustanud kunagi ära Eesti sportlast. Ta uskus, et ka meie poisid ja tüdrukud võivad maailmas midagi ära teha, õnneks jõudis ta need ilusad hetked ära oodata. Raul Rebane lisas, et ajalugu vaikib, mida Tom  (Toomas Uba) Calgarys tegi, kui Moskva Kesktelevisioon ei kavatsenudki A.Levandi  suusasõidust ülekannet teha, aga enne keskööd oli selge, et Eesti rahvas näeb Allar Levandi sõitu ja kell 1.15 algaski otsereportaaž,  R.Rebane lisas, et see on ETV kõige olulisemaid spordiülekandeid, mis üldse on tehtud. T.Uba sai hästi läbi paljude sportlastega ja just tema vormis A.Levandist  nii enda kui ka oma rahva (tele)spordikangelase. A.Levandi meelest oli Toomas Uba õnnelik inimene, kes sai  tegeleda asjaga, mis talle meeldis. Ta arendas Eesti sporti, kasvatas ka ülemusi ja funktsionääre. Ta tundis ala ja inimesi, seepärast teda ka austati. Samal ajal sai ta särada ka teleekraanil.
Toomas Uba oli abielus, peres kasvas kaks poega Tarmo ja Margus.
Mitu aastat rasket haigust põdenud Toomas Uba suri 2000. aasta viimase päeva hommikul kell 6.30.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2011; V.Lindström/ G.Press UBA. TOOMAS UBA, Tallinn, 2010;

 Loe lisaks ...