Tartut Helga Jõerüüt (a-ni 1955 Imelik) (1925 – 2011) graafik

Kultuurilooline haud

U, KU2, 5/19, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Helga Jõerüüt 09.05.1925 27.11.2011 10.12.2011

Tartut Helga Jõerüüt (a-ni 1955 Imelik) (1925 – 2011) graafik
Sünd. 09.05.1925 Tartu
Surn. 27. 11.2011 Tallinn
Helga Jõerüüt sündis  Tartus arsti perekonnas. Õppis  Tartu Pedagoogiui algk-s ja lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi. 1943.a.  alustas  Pallases skulptuuri õpingutega A.Starkopfi käe all. Jätkas maaliõpingutega Tartu Riiklikus Kunstiintituudis prof. A. Vabbe ja Elmar Kitse õpilasena ning lõpetas ERKI Tartu osakonna 1951. a-l maalijana. Helga Jõerüüt oli üks vähene  Pallase omaaegsete  suurmeistrite õpilasi. Alates 1958. aastast on  Kunstnike Liidu liige. Helga Jõerüüt on aastakümneid teinud raamatuillustratsioone, kuid kuid on peamiselt tuntud haruldase graafikatehnika – monotüüpia – järjekindla viljelejana. Monotüüpia ehk värvitrükk on 17. sajandist pärit tehnika, kus pilt kantakse värvidega metall- või klaasplaadile. Selle trükkimisel saadakse üks tõmmis. Kui veidi levinum on õlivärvidega teostatud monotüüpia, siis Helga Jõerüüt on pea ainus kohalik kunstnik, kes on ennast akvarellmonotüüpiale pühendanud.  Peab märkima, et akvarell on juba iseenesest suure juhuslikkuskoefitsiendiga kunstitehnika, aga monotüüpia puhul on lõpptulemus veelgi ettearvamatum. Helga maalis põhiliselt maastiku ja vaikelumotiive kujutavad teosed. Esinenud personaalnäitustega üle Eesti, osalenud vabariiklikel näitustel, Baltimaade akvarellitriennaalidel, Soomes, Jaapanis ja Moskvas. Helga Jõerüüdi isikunäitusel võib imetleda idüllilis-pallaslikke maastikke ja lillekimpe, kuid eriti kütkestavad on kunstniku kodust olemist kujutavad soojades toonides pildid: laps kastekannuga, tüdruk ratsuritähega ja vaade maamaja aknast. Neisse piltidesse “tõmmatud” soojus ja turvatunne kannavad hingekosutavat sõnumit väikeste maapealsete paradiiside olemasolust. Helga Jõerüüt on aastaid loonud  ka lasteraamatutele illustratsioone, kuid selle kõrvalt tegelenud jätkuvalt ka maalimisega. Looduses teostatud maastikuvaated on talle kõige omasem töötamisviis, loomelaad tuleneb aga kujutatavast objektist ja võib seetõttu olla varieeruv. Kunstiteadlaste ja  kolleegide külaskäikudel  Pirital elava Helga Jõerüüdi juurde tõdesid viimased, et  oma viimased 50 aastat Tallinnas elanuna, oli  Helga ikka  tulihingeline tartlane. Ta meenutas Tartut soojusega ja  serveeris kohvi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi parimate kommete kohaselt.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996,; epl.delfi.ee/news/kultuur/soojad-pallase-hongulised-pildid-helga-joeruudilt?id...; www.vaal.ee/est/uudised/uudiste_arhiiv/uudis_2006/article_id-493.

 Loe lisaks...