Malle Leis (1940 – 2017) maalikunstnik ja graafik

Malle Leis (1940 – 2017) maalikunstnik ja graafik
Sünd. 09.07.1940 Viljandi
Surn. 09.08.2017 Tallinn
Malle sündis Viljandis. Tema isa oli meier, ema kooliõpetaja.  Malle Leisi lapsepõlv möödus Eesti väikeasulates, kus kõik meenutas veel endisi aegu ja maailm tundus turvaline, Kunstniku koolitee oli seotud Pärnuga, kust ta sai kaasa huvi kunsti vastu. See viis ta 1958. aastal Tartu kunstikooli, kus algas paljude tema põlvkonnakaaslaste professionaalne kunstitee.  1961. aastal jätkas ta õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal, mille lõpetas 1967. aastal lavakujunduse erialal ja kus tema peamine maaliõpetaja oli Lepo Mikko.
Malle Leis kuulub kunstnike põlvkonda, kes astus kunstiareenile 1960.a-l,  kuuludes põlvkonda, kelle lapsepõlv jäi sõjaaega ning kooliaeg Stalini aega.  Meie kunsti tõid nad aga sellest hoolimata nakatava elurõõmu ja vabaduse hõngu, nihutades kardinaalselt lubatavuse piire, astudes julgelt üle seni kehtinud reeglitest ja tabudest. Malle Leis kuulus legendaarsesse kunstnikerühmitusse ANK '64 ja temast sai üks traditsioonilise maalilise maali piiride nihutajaid, kelle varast loomingut iseloomustatakse terminiga «rõõmus pop». Lilled, hobused, vikerkaar ja pikajuukselised siredad tüdrukud need olid tema maalide kangelased, mis jäädvustatud säravas koloriidis, neist maalidest tulvas elamise rõõmu ja julgust.  Juba õpingute ajal esines Malle Leis legendaarsel 1966. aasta noortenäitusel ning seejärel enamikul ülevaatenäitustel, kus tema maalid äratasid ikka tähelepanu ja imetlust. 1969. aastast oli Malle Leis Eesti kunstnike liidu ja 1987. aastast Inglismaa taimemaalijate ühingu liige. 1970.a-il  hakkas Malle järjekindlalt rakendama meil uudset tehnikat siiditrükki e.  serigraafiat. See on iidne trükkimismeetod, mille ajalugu küündib 960.–1279. aastate Hiina Songi dünastia perioodi. Aasiast Lääne-Euroopasse jõudis siiditrükk 18. sajandi lõpul. Malle Leisi kunsti levikule ja tuntusele aitas siiditrüki suur populaarsus palju kaasa. Koos oma elu- ja mõttekaaslase Villu Jõgevaga leiutas Malle Leis meetodi kirkavärviliste tööde trükkimiseks. See läbinisti ühine ettevõtmine pakkus kunstilist naudingut, ent tagas ühtlasi majandusliku kindlustatuse ning sõltumatuse.
1970. aastal olid Malle Leisi tööd esmakordselt väljas Riia akvarellitriennaalil, 1976. aastal pälvis ta seal diplomi. 1971. aastast võis tema graafikat näha Tallinna graafikatriennaalil, kus pälvis 1974. aastal eriauhinna. 1972. ja 1994. aastal osales ta Karkegi graafikatriennaalil ning 1973. ja 1975. aastal Ljubljana graafikabiennaalil. 1980. ja 1981. aastal olid ta tööd väljas New Yorgis ning 1984. aastal Chicagos, 1985. aastal Montreali EXPO-l ja Stuttgardi kunstimuuseumis, 1987. aastal Moskva kesknäitusesaalis, 1992. aastal Torontos, kui nimetada vaid mõned väljapanekud. Malle Leisi esimene isikunäitus oli 1968. aastal Tallinna kunstisalongis, viimane, suur ja ülevaatlik Tartu kunstimuuseumis 2015. aastal. Tal on olnud isikunäitus ka Tartu Kunstnike Majas (1973), mitmes Varssavi galeriis (1975), Eesti Kunstimuuseumis (1980), Pittsburghis (1984 ja 1989), Novosibirski akadeemialinnakus ja Iirimaal Limerickis (1988), New Yorgi Roerichi muuseumis (1990) jm. Pika kunstnikutee jooksul pärjati teda mitmeti: 1980. aastal sai ta Tallinna graafikatriennaali diplomi, 1981. aastal maali aastapreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2002. aastal Kristjan Raua preemia, 2014. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, kui nimetada vaid mõned. Kunstniku töid on Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi ning Tallinna Kunstihoone kogudes, aga ka paljudes mainekates kunstikogudes üle maailma, nagu Zimmerli, New Orleansi, New Yorgi MoMa, Puškini kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii, Łódźi nüüdiskunstimuuseumi kogus jm. Malle Leis on kunstnik kelle isikupärased, väljendusrikka koloriidiga teosed võluvad üha uusi põlvkondi kunstiarmastajaid.  Kujutatud objektid on maalitud ülimalt täpselt, kuid säilitavad samas plastilisuse. Tema ühtaegu jõulisse ja õrna, popkunsti esteetikaga flirtivasse maailma kuuluvad objektid nagu juurviljad, vikerkaared, hobused, samas ka kunstnikule olulised inimesed ja maastikud, ning muidugi arvukalt lilli. Pere oli Malle tagala, millele sai alati loota. Oma tõekspidamiste vaimus, mida kaasa Villu on nimetanud perekondlikuks kunstievangeeliumiks, kasvatati üles ka lapsed. Pere oli toeks raske haigusega võitlemisel, mis ei suutnud Mallelt võtta aga tahet maalida ja elust rõõmu tunda, nautida hetke punase veini ja lähedastega. Malle abikaasa Villu oli jurist, aga hakkas hiljem kunstiga tegelema,  poeg Henrik Jõgeva lõpetas  Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal, tütar Sandra on kunstnik ja kuraator.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; www.sirp.ee › Artiklid › Kunst

Loe lisaks...