Tõnu Võimula

Tõnu Võimula varasemast eluperioodist pole palju teada. 1897.a. asus ta Tallinna ja harrastas siin raskejõustikku, milline tegevusala hakkas noorte meeste hulgas väga populaarseks minema. Seda soodustasid muidugi Eesti tollased maadluskuulsused. A-st 1898 elas Peterburis, töötas seal esialgu L.Nobeli, hiljem NOBLESSNERI tehases. Jätkas innukalt sporditegemist ja sai 1902 ja 1904.a ülevenemaalistel maadlus-ja tõstevõistlustel I auhinna. 1911.a. pälvis Baltimaade esimaadleja tiitli. Teotses põhitöö kõrvalt spordiorganisaatori ja treenerina. Tema asutas Peterburis spordiseltsi nimega VÕIMULA ja eestistas selle järgi ka oma nime. Lisaks asutas seal veel spordiseltsid KALEV ja SANITAS. Tõnu Võimula sihid olid suurejoonelised. Mis teha õnnestus, püsib nimetamisväärsena. Ta asutas ka spordiajakirja nimega JÕU-ILM, mis oli esimene eestikeelne spordiväljaanne. See ilmus jaanuaris 1914.a., ilmutajaks tsaari-Venemaa rüpes elanud eestlased. Ja mõeldud eelkõige Eestis levitamiseks.
Tõnu Võimula lõi kaastööliste ja ajakirja levitamise agentuuri, hõlmates kõik Eesti suuremad linnad, aga ka Riia, kus, nagu Peterburiski, elas arvukas ja spordisõbralik eestlaskond. Tiraaž 3000 oli tolle aja kohta suur, lehekülgede arv- 32 samuti. JÕU-ILM levis üllatavalt hästi. Aga, nagu oodata võis, sai päevalehtedelt ka kõva kriitikat. Iga uustulnuk oli konkurent. Ajakirja väljaandmine katkeski pärast neljanda numbri ilmumist. Kaks esimest numbrit trükiti Peterburis, kaks viimast Narvas. Kõik. Enamat takistasid vene bürokraatia, erimeelsused vastutava väljaandja P. Ütsiga ja peatselt puhkenud I maailmasõda, mis tõi kaasa ulatuslikud majandusraskused. On päris selge, et JÕU-ILM sattus ilmuma ebasoodsal ajal. Aga spordiajaloolise sündmuse tähtsust see temalt ei võta. Naasnud EW loomisel kodumaale, jätkas Tõnu Võimula innukat sporditegemist ja oli ka karskusseltsi VALVAJA ja spordiseltsi HERKULES üks asutajaid. 1921.a. korraldas ta EESTI ELUKUTSELISTE MAADLEJATE ÜHINGU asutamise ja oli 1921-1931 ka selle esimees. 1920. aastatel võeti spordimuuseumi loomine koguni Eesti Spordi Keskliidu põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine sai nüüd endise elukutselise maadleja Tõnu Võimula südameasjaks. Kuigi muuseumi tegeliku asutamiseni enne II maailmasõja puhkemist ei jõutud, on suur hulk Võimula poolt kogutud materjalidest tänaseks siiski Eesti Spordimuuseumisse jõudnud. Ehkki Tõnu Võimula peale abiellumist Annaga loobus maadlemisest, on ta Eesti spordis sama tähtis nagu näiteks Lurich. Võimula hindas väga kõrgelt Lurichi, selgitas pidevalt, et viimase mälestus tuleb jäädvustada ja ta kogus Lurichi kohta ka materjali. Tõnu Võimula oli ka J.Hurda agar kaastööline rahvaluule kogumisel. 2002.a. ilmus J.Arraku kujundatuna TUHALA NÕIA LOOD, mis on üles kirjutatud Tõnu Võimula poolt. Hilisemal ajal teenis ta leiba maalermeistrina. Tõnu Võimula oli maalriametit juba 15 aastasena õppinud ja oli ka Tallinna Maalritööliste Ametiühisuse asutaja. Viimane korraldas ka Tõnu Võimula 60.a. juubeli puhul koosviibimise.
Andmed: Tiit Karuks 101 EESTI SPORDILUGU, Tallinn, 2011; K.Laane ja M.Kask ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000; J.Arrak TUHALA NÕIA LOOD. Üles kirjutanud Tõnu Võimula, Tallinn, 2002; http://www.postimees.ee/2531777/spordiajakirjandus-enne-meie-aega