Edgar Velbri(1902-1977)

Edgar Velbri (1902-1977) arhitekt, mööblikujundaja, pedagoog

Sünd. 16. 12. 1902 Tallinn
Surn. 16.07.1977 Tallinn

 Sündinud Tallinnas mudelitisleri pojana, hakkas E V juba koolipoisina taskuraha teenimiseks valmistama puust mänguasju, suitsupitse, kingakontsi jne. Siit sai alguse püsiv armastus puidu töötlemise vastu, mis paljus määras tema hilisemad tegevusväljad. Arhitektiks õppis ta 1923-29 Tallinna Tehnikumis, mis jäi osalt tervislikel põhjustel lõpetamata. Arhitekti kutseõigused pälvis E. Velbri Insenerikoja ettepanekul haridusministri otsusega alles 29. mail 1940. Seega on tema aktiivseimal loominguperioodil projektid signeeritud teiste, allkirjaõiguslike arhitektide poolt, mis oluliselt raskendab tema koguloomingu kindlakstegemist. Peamiselt allkirjastasid E. Velbri projekte sõbrad A. Volberg, J. Teinburk-Linnakivi (1933-38) ja E. Nõva (1939-40), harvem leidub A. Taugi, F. Vendachi ning inseneride K. Sauli, K. Meyeri, A. Jommi jt. allkirju. E. Velbri oli eelkõige väikemajade kavandaja. Töötades eesti ajal Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu (1926-32) ja Põllutöökoja (1932-40) Ehitustalituses kavandas ta talusid, alevimaju, rahvamaju (Aruküla, Rapla, Puru, Paistu, Tammiku, Kilingi-Nõmme), koolimaju (Mustla, Sauga, Paide tööstuskool), meiereisid jne. Ühtlasi tegeles ta uute tulekindlate kergseinte konstruktsioonide (nopsa, rolok, harju ja hiljem nõmme) väljatöötamisega ja juurutas mitmeid olulisi ratsionaalseid ehitusvõtteid (näit. puitsõrestik-täiteseinte juures laetalade asetamine serviti plangu peale). Samuti kavandas ta aiaplaane ja arhitektuurseid väikevorme ning tegeles sisustuse väljatöötamisega. Kuna lisaks oli E. Velbril väga laialdane erapraktika, võib öelda, et ta kujundas sügavuti ja kõikehõlmavalt tavalise eestlase kodu. Kui E. Velbri sõjaeelse loomingu üks tähtis suund on rahvusliku nüansiga puidust traditsionalistlikud maaehitised ja väikeelamud, siis teise külje moodustavad täiesti funktsionalistlikud honed. Arvukalt on ta projekteerinud Nõmme funktsionalistlikke väikeelamuid, kuid ka suuremaid hooneid, nagu mõlemad vendade Kahrode majad Nõmme keskuses, kinoga ärihoone Pärnu mnt. 326 (1931-33) ja praegu politseikooli kasutuses olev äri- ja eluhoone Pärnu mnt. 328 (1936). Samuti kavandas ta Nõmme gümnaasiumi silikaatkivist maja (1935-38). Viimase ja kinoga ärihoone puhul on võimalik, et need valmisid koostöös tollase Nõmme linnaarhitekti F. Vendachiga.¹ Tallinna funktsionalistlikest korterimajadest on E. Velbri kavandatud kahesektsiooniline Paldiski mnt. 23a (1935) ja praegu kvartali sisse jääv Gonsiori 5a (1935). Mitmed korterimajade projektid jäid ellu viimata. Sõja algul mobiliseeriti E. Velbri Punaarmeesse, kuid 25. augustil 1941 sai aurulaev "Eestirand" Keri tuletorni juures kaks täistabamust ja nii pääses E. Velbri Venemaale minekust. Saksa ajal töötas ta arhitektina Tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuses nagu enamik siiajäänud arhitekte. Neil aastail pälvis ta auhindu taluhoonete ja mööbli võistlusel. Sõja järel töötas E. Velbri 1944-47 Arhitektuurivalitsuse Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskuses, kus ta koostas hiljem valminud suure kolmeosalise teadlaste elamu projekti Lenini (Rävala) pst-le. Hoone kohmakas raskepärasus osutab, kuivõrd vaevaline oli E. Velbril uue stalinistliku arhitektuurikäsitluse omandamine. 
1945 hakkas E. Velbri õpetama Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis. 1950-68 juhatas arhitektuuri ja sisearhitektuuri erialade kateedreid, mille struktuurid reorganiseerimiste tõttu pidevalt muutusid. Stalini ajal projekteerimiselt pedagoogilisele tööle üleminek oli tema loomelaadi arvestades väga õnnelik lahendus. Muheda loomuga E. Velbri sobis pedagoogilisele tööle hästi,liiatigi oli tal pakkuda hulgaliselt praktilisi ja teostuslikke kogemusi, mis selgelt kunstiorientatsiooniga õppeasutuse üliõpilastele marjaks ära kulusid. Õppetöö kõrvalt tegeles E. Velbri üha innukamalt mööbli kavandamisega, kusjuures selle eripäraks on rahvusliku laadi moderniseerimine.
E. Velbri laiahaardelist ja mitmekülgset isikut võib vaadelda mitmest aspektist: mööbli kujundajana, funktsionalistina, rahvusliku puidukasutuse traditsiooni jätkajana, eestiaegse maamiljöö vormijana jne. Kuid üks haaravamaid lõike on E. Velbri ja Nõmme areng. Siin avaldub tema suutlikkus esteetilises plaanis, st. võime töötada paralleelselt kahes vastandlikus suunas, nii funktsionalismis kui rahvuslikus traditsionalismis.
andmed: http://www.hot.ee/edgarvelbri/raamat.html

Loe täiendavalt...