Maks Roosma (Max-Julius Roosma, kuni 1936. aastani Maksim-Julius Roosmann), esimene eesti kutseline klaasikunstnik

Kunstnik

Kultuurilooline haud

V, KU, 19, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Magda Roosma
Maks Roosma 10.01.1909 03.12.1971 09.12.1971

 

Maks Roosma (Max-Julius Roosma, kuni 1936. aastani Maksim-Julius Roosmann), esimene eesti kutseline klaasikunstnik

Sünd.10.01.1909 Omuli v.
Surn. 03.12.1971 Tallinn

MR sündis Omuli vallas (praegu Läti Vabariigile kuuluv ala), kus tema isa Hendrik-Andres Roosmann töötas kooliõpetajana. MR lõpetas 1931. aastal Valga Poeglaste Gümnaasiumi ja suundus seejärel aastaks kohustuslikku armeeteenistusse.
1932. aastal astus M R Riigi Kunsttööstuskooli graafikaosakonda, kus erialaaineid õpetas Günther Reindorff. Neli aastat kestnud stuudiumi lõpetas ta 1936. aastal kiitusega ja täiendas end seejärel veel aasta Riigi Kunsttööstuskooli vastloodud klaasiosakonnas. Andekas noor kunstnik leidis kiiresti laiemat tunnustust ning kultuurkapital eraldas talle stipendiumi edasiõppimiseks välismaal. Lisaks toimus  1934. a Tallinnas Rootsi tarbekunsti näitus. Seal oli ka Orreforsi klaasitehase kunstnike Simon Gate ja Edward Haldi figuraalset graveeringut. Sellest sai noor kunstnik M R jätkuvat innustust klaasi läbipaistvusest ja väljendusvõimalustest. MR otsustas Haida (Novy Bor, Tšehhoslovakkia) rakenduskunstikooli kasuks, mis 1930. aastatel oli üks maailma väljapaistvamaid klaasialast haridust andvaid kõrgkoole. Haidas õppis ta klaasi ja kristalli graveerimist-lihvimist ning klaasimaali eriala. Eestisse naasnuna sai MR 1938. aasta sügisel Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasikaunistuseriala juhataja ja õppejõud. Lähtudes värskelt omandatud teadmistest ja oskustest, pani M R aluse siinsele professionaalsele klaasikunstialasele väljaõppele. Oma loomingus oli Roosma mitmekülgne - Haidas omandatud uudseid lihvimisvõtteid kasutades saavutas ta massiivsete reljeefmotiividega pindu. Samas on ta virtuoosse graveerijana loonud terve rea Eesti klaasikunsti paremikku kuuluvaid figuraalkompositsioone. M R anne klaasikunstnikuna leidis kiiresti tunnustust. 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel hinnati tema Riigi Kunsttööstuskooli õpilastöödena valminud vaase VESINEITSID ja PÕLLUL kuldmedaliga, 1938. aastal telliti temalt üks Konstantin Pätsi 65 juubelisünnipäeva ametlikke kingitusi - graveeringuga vaas. MR tööd olid väljas Rakenduskunstnike Ühenduse (RaKü) näitustel ja mujal.Loominguliselt väga aktiivseks perioodiks oli Maks Roosmale 1950. aastate teine pool, mil valmis suurem osa tema tuntumatest graveeringutest - KALAD, VIRGO, MUHU LAUL,, KALEVI KOJUTULEK, SÕNAJALAÕIE VALVUR I-II, VEEALUSED, ADAGIO, KALEVIPOJA VÕITLUS SORTSIDEGA. Lisaks originaalteoste loomisele, tegi M R Teise maailmasõja järgsel perioodil kavandeid ka vabrikule TARBEKLAAS (kannud, vaasid, tuhatoosid jne). Mõned neist jõudsid üleliiduliste näidiskavandite kõrval ka tootmisse, tuues ettevõtte produktsiooni ka pisut eestipärasemaid motiive. Pärast nõukogude perioodil asetleidnud koolide reorganiseerimisi töötas Maks Roosma erinevatel aegadel õppejõu, kateedrijuhi ja dotsendina. ERKI professoriks kinnitati ta 1960. aastal. Nõudliku pedagoogina jõudis ta 1970. aastate alguseni koolitada mitu põlvkonda Eesti klaasikunstnikke, keda iseloomustas just hea graveerimisoskus. Tuntumad neist on Helga Kõrge, Ingi Vaher, Mirjam Maasikas, Leida Jürgen, Ants Pops, Raimund Alling, Silvia Raudvee, Maie Ann Raun. Lisaks tegi MR teaduslikku uurimistööd viie Eestimaa klaasitööstuse uurimisel. Kõige suuremad välitööd toimusid 1958 - 1961 a Hiiumaal Hüti klaasikoja kohal. 1966 a ilmus MR-i raamat HÜTI KLAASIKODA HIIUMAAL. MR kohta on öelnud ta õpilane, et MR-l on oma teoste kaudu läinud korda puudutada nii lähedalt ja sügavalt kaasinimeste sisemaailma, ta elas kindlasti ise väga ainulaadset ja rikast elu ka oma sisemuses. MR võitlus "sortsidega" lõppes, kui ta lahkus ühelt eriala pingeliselt koosolekult. Ta kukkus kokku, jõudnud peaaegu oma kodu ukse ette.

Andmed: M-A.Raun MAKS ROOSMA JA TEMA ÕPILASTE LOOMING, Tallinn, 1970; EE 14 kd, 2000, R Tallinn; EESTI KUNSTI AJALUGU, I-II KD, Tallinn, 1970/77; http://wwx.valgamaalane.ee/250906/esileht/25007489.php;
http://roosma.virtuaalmuuseum.ee/?sisutekst=ylevaade

Loe lisaks...