Otto Joost (1904 – 1976) sõjaväelane, kapten
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Benita Joost | 20.05.1907 | 27.08.1990 | 30.08.1990 |
| Eino Joost | 31.03.1929 | 23.11.1996 | |
| Helga-Beatriss Joost | 31.01.1930 | 27.12.2016 | 18.07.2017 |
| Otto Joost | 06.03.1904 | 11.02.1976 | 14.02.1976 |
| Anna Sõnno | 27.02.1879 | 26.08.1967 | |
| Heinrich Sõnno | 27.07.1877 | 13.02.1966 |
Otto Joost (1904 – 1976) sõjaväelane, kapten
Sünd. 06.03.1904 Torma v.
Surn. 11.02.1976 Tallinn
Otto Joost sündis Tartumaal Torma vallas talupidaja perekonnas. Otto oli eesti sõjaväes alates 1923.a-st. Ta õppis Sõjakoolis mille lõpetas 1927.a. nooremleitnandina. Oli Eesti Wabariigi sõjaväes mitmetel ametikohtadel. Kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. Nõnda siis sattuski Otto Joost Punaarmees 180.diviisi 415. üksiku sidepataljoni roodukomandöriks kapteni auastmes. Ta arreteeriti NKVD poolt 14.06.1941. Teda süüdistati selles, et pärines kulaku perekonnast (talu suurus 20 ha), olevat kontrrevolutsiooniliselt meelestatud, võttis aktiivselt osa 1.dets. 1924.a. punase ülestõusu mahasurumisest. Süüdistusaktis leiti veel, et Otto Joost suhtus vaenulikult Punaarmee sissetulemisse ja nõukogude võimu kehtestamisse Eestis. Ka olevat ta protestinud selle vastu et nõukogude võim natsionaliseeris inimeste eraomanduse ja eramaad ja agiteerinud ka oma kaasteenijaid. Taimõri ringkonnakohtu alalise istungi otsusega mõisteti ta 1941.a detsembrikuus 10 aastaks paranduslike tööde laagrisse ja 5 aastaks asumisele koos õigustest ilmajätmisega. 1942.a. saadeti ta Lama järve äärde, tänu sellele jäi ta elama. 1948.a. saadeti Otto Joost kui eriti ohtlik kurjategija Erilaagrisse. Olles Dudinkas klubi valvuriks, lõid blatnoid teda kirvega pähe. Selle tagajärjel olid tal kõne- ja mäluhäired, ta invaliidistus. 1951.a. saadeti ta asumisele Krasnojarski kraisse. Lõpuks oli ta Krasnojarski krai Jenissei rajooni Maklakovi invaliididekodus. Sealt saateti ta 1956.a. Eestisse.
Kapten Otto Joost oli abielus. Tema lapselaps Maire Joost on TLM kodu-uurimise ringi liige ja aktiivne ühiskonnategelane.
Andmed: Ü.Uluots „Nad täitsid käsku“, Tallinn, 1999;
