Eduard Tinn (1899 – 1968) näitleja ja lavastaja
Teatritegelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Eduard Tinn | 18.01.1899 | 27.03.1968 | 01.04.1968 |
Eduard Tinn (1899 - 1968) näitleja ja lavastaja
Sünd. 18.01.1899 Hummuli v.
Surn. 27.03.1968 Tallinn
ET sai hariduse Valga linnakoolis. Seal armastas teatrihuviline joonistusõpetaja lastele Tšehhovi lühijutte ette lugeda ja äratas lasteski teatrihuvi.E T osales kooli näitemängudes. Ka oli ta andekas joonistaja nõnda et õpetaja soovitas tal Pensasse kunsti minna õppima nagu ta koolivend kujur Juhan Raudsepp´ki. Vaesuse tõttu oli E T-l aga kasulikum minna Peterburgi apteekri õpilaseks. Seal, kultuurielu keskuses, õnnestus temal teatreid külastada. Oma mõju avaldasid ka lauljast vend ja sugulased Aino ning Jaan Tamm kes Peterburis viibisid. 1917. a hakkas rohuteadust õppima Tartu ülikoolis, siirdus aga sõja alates Peterburi kus õppis 1918-19 hoopis näitekunsti. Saabudes 1924.a. Tallinna kus asus õppima DRAAMASTUUDIO teatrikooli mille lõpetas 1927.a. Temast sai DRAAMASTUUDIO teatri näitleja. Siin oli moes ekspressionism, E T oli selle vastane, tema pooldas realisrtlikku teatrit. Ja ta lõi head rollid just realistlikes tükkides nagu Juhan H.Raudsepa MIKUMÄRDIS, Isak Cohen A.Nicholsi IIRI ROOSIS ja Vallee R.Rolland´i MÄNGUS SURMAST JA ARMASTUSEST. 1932-34 oli E T ESTONIA näitleja, 1936 asus UGALA kunstilise juhi kohale. Siin tegi ta suure töö, tuues kavva tõsist repertuaari ja mängis ka ise kandvaid osi. Näiteks nimiosa Korneitšuki PLATON KRETšETIS, OTHELLOT, JAANI Kitzbergi PÜVE TALUS, PIIBELEHTE, Aarnet NISKAMÄE NAISTES jm. 1941.a suundus NSVLiidu tagalasse ENSV Kunstiansamblitesse. Peale sõda, nõuk.okupatsiooni ajal, naases Tallinna ja asus tööle DRAAMATEATRISSE asedirektorina ja näitlejana ühtaegu. Hiljem töötas õppejõuna RIIKLIKUS TEATRIINSTITUUDIS. Mängis kogu aeg ja märkimisväärseiks osadeks olid Zabelin Pogodini KREMLI KELLADES, Poležajev Rahmanovi RAHUTUS VANADUSES, Tundmatu Lermontovi MASKERAADIS ja eriti meeldejääv Schadrin Pogodini INIMENE RELVAGAś. A.Lauter oma järelhüüdes meenutab ET kui inimest kes kiirgas soojust, põles eredalt, kes polnud iialgi leige ega ükskõikne elu ja inimeste vastu. Intelligentne inimen, kes suutis väliselt olla rahulik, kui ta vaim ja süda leegitsesid. Tõde ja õigus olid tal alati omastkäest võtta - julgelt ja järjekindlalt kuni lõpuni. See oli ta üllaim omadus. Kahtlemata oli ET üks Eesti teatri raudvaradest.
ENSV teeneline kunstnik 1947 aastast.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; L.Kalmet POOL SAJANDIT TEATRITEED, Tallinn, 1982; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982.