Eduard Tinn (1899 – 1968) näitleja ja lavastaja

Teatritegelane

Kultuurilooline haud

V, TL, 8/12, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Eduard Tinn 18.01.1899 27.03.1968 01.04.1968

 

Eduard Tinn (1899 - 1968) näitleja ja lavastaja

Sünd. 18.01.1899 Hummuli v.

Surn. 27.03.1968 Tallinn

ET sai hariduse Valga linnakoolis. Seal armastas teatrihuviline joonistusõpetaja lastele Tšehhovi lühijutte ette lugeda ja äratas lasteski teatrihuvi.E T osales kooli näitemängudes. Ka oli ta  andekas joonistaja nõnda et õpetaja soovitas tal Pensasse kunsti minna õppima nagu ta koolivend kujur Juhan Raudsepp´ki. Vaesuse tõttu oli E T-l aga kasulikum  minna Peterburgi apteekri õpilaseks. Seal, kultuurielu keskuses, õnnestus temal teatreid külastada. Oma mõju avaldasid ka lauljast vend ja sugulased  Aino ning Jaan Tamm kes Peterburis viibisid. 1917. a hakkas rohuteadust õppima Tartu ülikoolis, siirdus aga sõja alates Peterburi kus õppis 1918-19 hoopis näitekunsti. Saabudes 1924.a. Tallinna kus asus õppima DRAAMASTUUDIO teatrikooli mille lõpetas 1927.a.  Temast sai DRAAMASTUUDIO teatri näitleja. Siin  oli moes ekspressionism, E T oli selle vastane, tema pooldas realisrtlikku teatrit. Ja ta lõi head rollid just realistlikes tükkides nagu Juhan H.Raudsepa MIKUMÄRDIS, Isak Cohen A.Nicholsi IIRI ROOSIS ja Vallee R.Rolland´i MÄNGUS SURMAST JA ARMASTUSEST. 1932-34 oli E T  ESTONIA  näitleja, 1936 asus UGALA kunstilise juhi kohale. Siin tegi ta suure töö, tuues kavva tõsist repertuaari ja mängis ka ise kandvaid osi. Näiteks nimiosa Korneitšuki PLATON KRETšETIS, OTHELLOT, JAANI Kitzbergi PÜVE TALUS, PIIBELEHTE, Aarnet NISKAMÄE NAISTES jm. 1941.a suundus NSVLiidu tagalasse  ENSV Kunstiansamblitesse. Peale sõda, nõuk.okupatsiooni ajal, naases Tallinna ja asus tööle DRAAMATEATRISSE asedirektorina  ja näitlejana ühtaegu. Hiljem töötas õppejõuna RIIKLIKUS TEATRIINSTITUUDIS. Mängis kogu aeg ja märkimisväärseiks osadeks olid Zabelin Pogodini KREMLI  KELLADES, Poležajev Rahmanovi RAHUTUS VANADUSES,  Tundmatu Lermontovi MASKERAADIS ja eriti meeldejääv Schadrin Pogodini INIMENE RELVAGAś. A.Lauter oma järelhüüdes  meenutab ET kui inimest kes kiirgas soojust, põles eredalt, kes polnud iialgi leige  ega ükskõikne elu ja inimeste vastu. Intelligentne inimen, kes suutis väliselt olla rahulik, kui ta vaim ja süda leegitsesid. Tõde ja õigus olid tal alati omastkäest võtta - julgelt ja järjekindlalt kuni lõpuni. See oli ta üllaim omadus. Kahtlemata oli ET üks Eesti teatri raudvaradest.
ENSV teeneline kunstnik 1947 aastast.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; L.Kalmet  POOL SAJANDIT TEATRITEED, Tallinn, 1982; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982.