Harald Suislepp (1921- 2000) kirjanik

Harald Suislepp (1921- 2000) kirjanik
Sünd. 11.06.1921 Kunda
Surn.21.09.2000 Tallinn
Harald Suislepp sündis Kunda alevis raamatupidaja pojana. Õppis Eidaperes ja Kunda-Mallas algkoolis. Vanaisa talust adra tagant nõudis tulevase kirjaniku noorusaastad endale sõda. Ta mobiti 1941.a Punaarmeesse, oli seal Eesti Laskurkorpuses jaokomandör. Pärast demobiliseerimist Eesti Laskurkorpusest 1947. aastal suundus Harald Suislepp tööle ajakirjandusse, alustades VIRU SÕNA toimetuses. 1950. aastast peale kirjutas ta kultuurisõnumeid TALURAHVALEHELE, aastaid töötas NOORTE HÄÄLE ja SÄDEME toimetuses. A-il 1952-1955 õppis  EKP KK vabariikliku parteikooli ajakirjanduse osakonnas.
 Harald Suislepa humoristianne leidis rakenduse ajakirja PIKKER toimetuses.
Vahepeal oli lehemehest saanud luuletaja ja 1960. a. edutati ta LOOMINGU vastutavaks sekretäriks ning 1965. a. SIRBI JA VASARA  vastutavaks toimetajaks.
Kirjarahva hulgas sai Harald Suislepp tuntuks ka Tallinna Noorte Autorite Koondise (NAK) aktivistina ning 1958. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige, samal aastal tuli trükikojast tema esimene värsikogu TEDRETÄHED.
Harald Suislepale meeldis püsida pikemalt ühe teema juures ning ta värsid koondusid tihti poeemideks. Juba luuleraamatus  SUURE VANKRI JÄLGEDES (1963) kohtame humoristlikku värssreisikirja, sellele järgnes autobiograafiline poeem AEG TULEB MAA JA MERE PEAL (1967).
Lõpuks hakkas Harald Suislepp oma värssteoseid kirjutama dialoogivormis, sündisid värssnäidendid  KOLME TULBI TÄNAV ehk MU TÜTAR ON TORONTOS (1965), KOLME TULBI TÄNAVA KOLM LUGU (1981) ning JA TINA SAI SÕNAKS (1969). Viimases avaldas ta oma muljeid ajakirjanduse maailmast, kahes esimeses  pilkas kompartei survel teatud määral eesti pagulasi. Kuid pikkade värsslugude kõrval proovis ta ka sõna ökonoomselt kasutada, kirjutas kogumiku epigramme ja ta hilises luulekogus LINGUKIVIST LINVÄSTRIKUNI (1976) võib täheldada tihedamat väljenduslaadi. Tema loomingu hulgas on ka lastekirjandust, lühiproosat ja kirjanduskriitikat . Kõikjal väljendus kirjaniku leebe iseloom huumori kaudu. Ta suvemaja Hiiumaal Kassaris ümbritsesid küll kadakad, kuid nendelt pole ta eeskuju võtnud. Harald Suislepp on eeskätt algatvalt ja tähelepandavalt mitmekesistanud eesti poeemižanri ning andnud omanäolist tunde-ja looduslüürikat.  Ta koostas paradokslevalt sõnamängulisi pilasalmikuid, sealjuures oli ta pigem humorist kui satiirik. Tema hilisluules süvenevad filos.mõttestatus ja sõnastuslik  tihestumine.  Taasiseseisvunud Eesti olusid ja olmet kajastavad humoristlik- satiirilised värsid  kogudes KÖÖGERTALI KOJUTULEK (1994) ning PUNG JA PEGASUS (1998). Tema kirjanduskriitika ja  esseed  ilmusid valimikus  LOOMINGULINE LOGIRAAMAT (1975), need paistavad silma  isikupärase tõlgenduse ja sõnavärvinguga. Tema luulet on tõlgitud ka vene keelde.
Harald  Suislepa abikaasa oli kirjanik Silvia Rannamaa.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000: EE 14 kd, Tallinn, 2000;

 Loe lisaks...

Silvia Rannamaa (a-ni 1940 Hypponen, siis Kulgvee) (1918 – 2007) kirjanik
Sünd. 03.03.1918 Tallinn
Surn. 19.04.2007 Tallinn
Silvia Rannamaa sündis Tallinnas soomlasest laevatüürimehe tütrena. Ta õppis Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumis ja seejärel mõnda aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas.  Töötas Tallinnas telefonistina, raamatupidajana. Oli Rakveres jal.  VIRU SÕNA korrektor. Töötas veel mõnedel töökohtadel. A-st 1964 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Silvia Rannamaa kirjanduslik looming ei ole eriti ulatuslik, kuid sellele vaatamata kaalukas. Tema esimene lastejutt ilmus 1955.a. SÄDEMES. Novellivõistlustel said II auhinna  PAHEMA JALA PÄEV (1958) ja ÜHES KUPEES (1959). Eelkõi-ge on Silvia Rannamaa tuntud noorsoojutustuste diloogiaga KADRI (1959) ja KASUEMA (1963), millega taaselus-tas eesti tütarlasteraamatu traditsiooni. Kirjanik on hiljem rääkinud,  et algtõukeks  nende teoste loomisel sai gümnaasiumiaegne koolitund, kus kirjandusõpetaja rääkis, kuidas Anderseni muinasjuttu inetust pardipojast ellu äratada. KASUEMA seevastu põhines muinasjutul kurjast võõrasemast. Omas ajas erandlik päeviku-vorm, köitvad tegelaskujud ja oskuslik lähenemine noorteprobleemidele tõid teosele tunnustuse esmalt noorte lugejate, hiljem ka kirjanduskriitikute poolt. Raamatuid on korduvalt uuesti välja antud ja tõlgitud  vene, läti, leedu, slovaki, gruusia, tšehhi ja armeenia keelde. Diloogia on jõudnud mitu korda lavale, KASUEMA ainetel on loodud film NAERATA OMETI (1985). KADRI  ja KASUEMA mõju on märgatav paljude eesti noorsookirjanike teostes. Teoste suurimaks väärtuseks on  Kadri karakter, mille kaudu avaneb kogu vastuoluline tegelikkus. Teostes on ilmekaid kõrvaltegelasi, sõlmub huvitavaid konflikte ja emotsionaalselt vapustavaid episoode.  Lüürilises muinasjutukogus NÖSPERI NÖNNI NATUKE (1977) on keskendatud tundlikult elu igikestvate väärtuste selgitamisele. Silvia  Rannamaa rõhutab, et sõprus ja armastus, südameheadus ja sisemine ilu on olulised väärtused, mis aitavad elus edasi igaüht. Lühijutud kogumikus VÄIKESE KÄPA JÄLG (1985) annavad tunnistust autori teravast silmast inimeste ja loomade suhete kujutamisel. Mälestusteraamatutes  MAAST MADALAST (1990) ning JA VAIMUVARA KA (1998) avab  kirjanik lisaks oma kujunemisloole ka huvitavamaid seiku ajastu ühiskondlikus ja kultuuriloolises elus. Silvia Rannamaa on kirjutanud ka näidendeid, novelle, luuletusi (SINULE, EMA, 2005) ja lastekirjandust käsitlevaid probleemartikleid. Silvia Rannamaa teostest kumab läbi hingesoojus, soov pidevalt areneda ja endast anda. Sõnatundlikkus ja eesti keele sügav austamine peegeldub väiksemastki Silvia Rannamaa kirja pandud tekstist.
Silvia Rannamaa oli abielus kirjanik Harald  Suislepaga.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000;  EE14 kd, Tallinn, 2000; epl.delfi.ee/news/.../eesti-riigi-vanune-kadri-kasuema-silvia-rannamaa?id

Loe lisaks...