Oskar-Aleksander Raudvere (1884- 1940) sõjaväelane, VR I/3
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Boris Andree | |||
Aleksander Raudvere | |||
Anna Raudvere | |||
Oskar Raudvere | 28.10.1884 | 14.06.1940 | 15.06.1940 |
Oskar-Aleksander Raudvere (1884- 1940) sõjaväelane, VR I/3
Sünd. 28.10.1884 Tallinn
Surn. 14.06.1940 Tallinn
Oskar Raudvere sündis ja kasvas Tallinnnas lukksepa peres. Õppis Tallinnas Nikolai gümnaasiumis ja Peetri reaalkoolis. 1904.a. õppis Vilno sõjakoolis , aga seda ei lõpetanud, hiljem õppis samas ohvitseride kursustel. Sügisest 1904 oli sõjakoolis, detsembrist aga 108. Saratovi jalaväepolgus. Sai lipnikuks. Oli tsariarmees mitmetel ametipostidel. I Ilmasõja ajal oli septembrist 1914. 91. jalaväepolgu 13. roodu ülem, vahepeal pataljoniülem ja siis taas rooduülem. 1914.a. detsembrist oli leitnandi auktraadis. Sõdis lahinguis Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias, sai Nida jõe ääres toimunud lahingus haavata ja põrutada 30.11.1914. Viibis tõenäoliselt mõnda aega hospidalis. Naases tsaariarmeesse ja sai 01.08.1915 Ternopoli all Stripa jõe ääres taas haavata ja sattus vangi. 1917.a. detsembris saadeti invaliidina Rootsi kaudu Soome, kus punased ta arreteerisid kui endise Vene tsaariarmee ohvitseri. Vabanes pärast Torino langemist valgesoomlaste kätte ning siirdus Venemaale, kust saabus 1918.a. suvel Tallinna. Vabadussõja ajal alates 14.11.1918 Naissaare komandant, määrati 26.11.1918. 1.jalaväepolgu 2.pataljoni ülemaks. Jaanuarist 1919 oli 1.diviisi tagavarapataljoni ja märtsis 1919 Vahipataljoni ülem, ühtlasi polgukohtu eesistuja. Sama aasta kevadest oli diviisi tagavarapataljoni ja Pärnu garnisoni ülem, detsembrist aga Tallinna linna komandant. Selles ametis olles kuulas ta hukkamise eel 1922.a. 2. mai hilisõhtul kommunisti ja Viktor Kingissepa sidemehe J.Linkhorsti veel viimast korda üle. Komandant käis välja trumbi: kui Linkhorst paljastab Kingissepa varjupaiga, kingitakse talle elu. Linkhorst murduski. Ta reetis Kingissepa asukoha. 1920.a jaanuarist oli Oskar Raudvere riigi Kaitseliidu ülema teine abi ja sama aasta maist sõjaväeringkonna ülema abi. Temale oli antud sõjaliste teenete eest Vabadussõjas, rõhutades tema väsimata kaastööd sõjaväe organiseerimise ja korraldamise töös, VR I/3. Lisaks sai autasuks Vabadussõjas võitlemise eest harjumaal Riisipere valla Vana-Riisipere maakonna Vanamõisa talu, mis oli endine mõisasüda. 1924.a. kevadest oli ta Harju maakonna rahvaväe ja Kaitseliidu ülem, jaanuarist 1927 Harju kaitseväeringkonna ülem ja oli teatud aja ka Kaitseliidu Tallinna maleva pealik. Ta juhtis ka 1924.a. 1.dets. mässu mahasurumist. 1924. oli ta saanud koloneli aukraadi. 1930.a. juulikuust oli ta Tallinna garnisoni komandant, ühtlasi Vahipataljoni ülem, 1934.a. sügisest oli kaitsevägede staabi juhtide reservis, 1935.a. jaanuarist oli kaitseministri käsundusohvitser. 1936.a. vabastati Oskar Raudvere sõjaväeteenistusest. Ta oli VRVÜ Tallinna osakonna liige. Oskar Raudvere oli pärjatud paljude Eesti ja ka välisriikide ordenite ja medalitega.
Oskar Raudvere oli abielus Erna Raudverega. Peres kasvasid poeg Nikolai-Oskar ja tütar Harriet –Erna.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; Päewaleht, 15.06.1940; ekspress.delfi.ee/kuum/viktor-kingissepp-eesti-oma-osama-bin-laden?id=45928057