Oskar-Aleksander Raudvere (1884- 1940) sõjaväelane, VR I/3

Oskar-Aleksander Raudvere (1884- 1940) sõjaväelane, VR I/3
Sünd. 28.10.1884 Tallinn
Surn. 14.06.1940 Tallinn
Oskar Raudvere sündis ja kasvas Tallinnnas lukksepa peres. Õppis Tallinnas Nikolai gümnaasiumis ja Peetri reaalkoolis. 1904.a. õppis Vilno sõjakoolis , aga seda ei lõpetanud, hiljem õppis samas ohvitseride kursustel. Sügisest 1904 oli sõjakoolis, detsembrist aga 108. Saratovi jalaväepolgus. Sai lipnikuks.  Oli tsariarmees mitmetel ametipostidel. I Ilmasõja ajal oli septembrist 1914.  91. jalaväepolgu  13. roodu ülem, vahepeal pataljoniülem ja siis taas rooduülem.  1914.a. detsembrist oli leitnandi auktraadis.  Sõdis lahinguis Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja  Galiitsias, sai Nida jõe ääres toimunud lahingus haavata ja põrutada 30.11.1914. Viibis tõenäoliselt mõnda  aega hospidalis. Naases  tsaariarmeesse ja  sai 01.08.1915  Ternopoli all Stripa jõe ääres taas haavata ja sattus vangi. 1917.a. detsembris saadeti invaliidina Rootsi kaudu Soome, kus punased ta  arreteerisid kui endise  Vene tsaariarmee ohvitseri.  Vabanes pärast Torino langemist valgesoomlaste kätte ning siirdus  Venemaale, kust saabus 1918.a. suvel  Tallinna.  Vabadussõja  ajal alates 14.11.1918 Naissaare komandant, määrati 26.11.1918. 1.jalaväepolgu 2.pataljoni ülemaks. Jaanuarist 1919 oli  1.diviisi tagavarapataljoni ja märtsis 1919 Vahipataljoni ülem, ühtlasi polgukohtu eesistuja. Sama aasta kevadest oli diviisi tagavarapataljoni ja Pärnu garnisoni ülem, detsembrist aga  Tallinna linna komandant. Selles ametis  olles kuulas ta hukkamise eel  1922.a. 2. mai hilisõhtul kommunisti  ja Viktor Kingissepa sidemehe J.Linkhorsti veel viimast korda üle. Komandant käis välja trumbi: kui Linkhorst paljastab Kingissepa varjupaiga, kingitakse talle elu. Linkhorst murduski. Ta reetis Kingissepa asukoha. 1920.a jaanuarist oli Oskar Raudvere riigi Kaitseliidu ülema teine abi ja sama aasta maist sõjaväeringkonna ülema abi.  Temale oli antud sõjaliste teenete eest Vabadussõjas, rõhutades  tema  väsimata kaastööd sõjaväe organiseerimise ja korraldamise töös, VR I/3.  Lisaks  sai autasuks Vabadussõjas võitlemise eest harjumaal Riisipere  valla  Vana-Riisipere maakonna Vanamõisa talu, mis oli endine mõisasüda. 1924.a. kevadest oli ta Harju maakonna rahvaväe ja  Kaitseliidu ülem, jaanuarist 1927 Harju  kaitseväeringkonna ülem ja oli teatud aja ka  Kaitseliidu Tallinna maleva pealik. Ta juhtis ka 1924.a. 1.dets. mässu mahasurumist. 1924. oli ta saanud koloneli aukraadi.   1930.a. juulikuust oli ta  Tallinna garnisoni komandant, ühtlasi Vahipataljoni ülem, 1934.a. sügisest oli kaitsevägede staabi juhtide reservis, 1935.a. jaanuarist oli kaitseministri käsundusohvitser. 1936.a. vabastati  Oskar  Raudvere sõjaväeteenistusest.  Ta oli  VRVÜ Tallinna osakonna liige. Oskar Raudvere oli  pärjatud paljude Eesti ja  ka välisriikide  ordenite ja medalitega.
Oskar  Raudvere oli abielus Erna Raudverega. Peres kasvasid  poeg Nikolai-Oskar ja  tütar Harriet –Erna.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; Päewaleht, 15.06.1940;  ekspress.delfi.ee/kuum/viktor-kingissepp-eesti-oma-osama-bin-laden?id=45928057

 Loe lisaks.....