Karl August Hindrey(1875-1947)

Karl August Hindrey haud. Loe lisaks...

Karl August Hindrey (1875 - 1947) kirjanik, karikaturist, ajakirjanik

Sündinud 05.augustil 1875 Abja mõisas
Surnud 09.jaanuaril 1947 Irus

Sündis jõuka õlle-pruuli pojana. Hiljem ostsid vanemad Pakkuli (Pakla) talu Naukšeni mõisa all Ruhja kihelkonnas Põhja-Lätis. Pärast isa surma pidas talu tema õemees, kes läks pankrotti. Perekond oli sunnitud enne I Maailmasõda talust loobuma. Õppis Viljandis Friedrich Kuhlbarsi algkoolis ja Liivimaa rüütelkonna Viljandi maagümnaasiumis, seejärel Pärnu gümnaasiumis ja lõpuks Hugo Treffneri gümnaasiumis Tartus. Gümnaasiumi ei lõpetanud. Aastatel 1894-1898 õppis Alexander Stieglitzi kunstikoolis Peterburis. Aastatel 1898-1904 elas vaheldumisi isatalus ning õppis ühe semestri Münchenis Anton Ažbè kunstikoolis ja kaks talve Pariisis. Pariisis hakkas kirjutama Eesti lehtedele ja neile karikatuure joonistama.Aastatel 1904-1928 oli toimetuse liige, ajakirjanik ja karikaturist POSTIMEHE ja PÄEVALEHE juures. Aastatel 1905-1915 ja 1923- 1924 enda asutatud POSTIMEHE  pilkelisa Sädemed tegevtoimetaja, aastatel 1925- 1926 PÄEVALEHE pilkelehe Kratt toimetaja. Aastatel 1917-1918 osales Eesti rahvus-väeosade asutamises, oli Eesti Sõjaväelaste Tartu Komitee esimees, Vabadussõja ajal rindekirjasaatja. Aastast 1928 vabakutseline kirjanik, elas Tartus. 1941.aasta suvel Tartus aktiivne Omakaitse liige. 1944.aastal jäi Eestist lahkumisega hiljaks ja väidetavalt peideti ta vana sõbra, 1940.aastal pärispunaseks pööranud August Alle kaasabil Iru vanadekodusse, kus elas Hans Kuuse nime all kuni oma surmani.Karl August Hindrey  pseudonüüm oli Hoia Ronk. Oli följetonist ja prosaist, kirjandus- ja teatrikriitik, Eesti koomiksi looja. Kirjutas suurel hulgal reisikirju, mitmesuguseid vesteid ja följetone. REISIPILDID kujutab endast vahetute, töötlemata reisimärkmete raamatut. Oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid LÕHKILÄINUD KOLUMATS, NINA-JASS ja NÄPU-MALL, JAUNART-JAURAM. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920.aastate lõpul, debüteeris ajakirjas LOOMING jutustusega KUNSTIKOOL, millest arenes välja 5-köiteline sari MINU ELUKROONIKA. Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks, millede  keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehe-naise suhete süvaeritlus. Esivanemate vere hääl kandub tema ajalooliste romaanide URMAS JA MERIKE, LOOJAK I-II, NÕID ja LEMBITU teemades. Ta oli mees, kes iseseisvuseelse ja -aegse Eesti maavillase kultuuripõhivooluga ei sobinud. Peenemas seltskonnas liikumine ja kodus omandatud perfektne saksa keel andsid talle hea ettevalmistuse, kuid ka enesekindluse, millest koolielus rohkesti tüli tõusis. Samal ajal oli ta liiga andekas, et teda lihtsalt ignoreerida.
Tema haud asub eemal kirjanike  künkast. Ta kalmu  tähistab  töötlemata punakas graniitkivi.
Andmed: O Kruus K.A.HINDREY, Tallinn, 2006;

http://www.kirmus.ee/erni/autor/hind_b.html;

http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/mehest-kelle-relv-oli-terav-keel.d?id=40427288;

http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-malu-karl-august-hindrey-minu-elukroonika-iv.d?id=51282632