Lembit Oll (1966 – 1999) maletaja
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Lembit Oll | 23.04.1966 | 16.05.1999 | 22.05.1999 |
Lembit Oll (1966 – 1999) maletaja
Sünd. 23.04.1966 Kohtla-Järve
Surn. 16.05.1999 Tallinn
Lembit Oll sündis ja kasvas Kohtla-Järvel. Lõpetas 1985 TSIK-i. Hakkas maletama varases lapsepõlves Kohtla-Järvel Rein Kiristaja ja Elon Variku juhendamisel. TSIK-is olid tema treenerid Iivo Nei ja Jaan Narva. Mängis Eesti meeskonnas maleolümpial 1992 Manilas 2. laual (10 p 14-st, meesk 25. koht), 1994 Moskvas 1. laual (7 p 13-st, meesk 17.), 1996 Jerevanis 2. laual (6,5 p 12-st, meesk 49.) ja 1998 Elistas 1. laual (4,5 p 8-st, meesk 40.). Tuli 1982 (15-aastasena) Eesti meistriks ja 1986 hõbedale. Täitis 1983 Tallinna turniiril (7.) ja samal aastal Goglidze mälestusturniiril Thbilisis (2.–4.) rhv meistri normi, saades NL-i noorimaks rhv meistriks. Võitis 1984 Sotšis NL-i kuni 20-aastaste valikturniiri, oli noorte MM-il Kiljavas 5. ja 1984/85 noorte EM-il Groningenis 3. Sai NL-i noorte meistrite turniiril 1986 Tallinnas 2.–5. ja 1987 Užgorodis 2.–3. koha. Täitis 1989 3 korda – Tallinnas (1.–3.), Debrecenis (2.–3.) ja Viinis (1.–6.) – suurmeistrinormi, tiitli sai 1990. Tuli NL-i mv-tel 1989 Odessas 6., MM-i Balti tsooni turniiril 1993 Vilniuses 1.–2. ja 1995 Riias 1. kohale. 1997 MM-il Groningenis jõudis võitudega Margeir Péturssoni ja Aleksandr Morozevitši üle 1/16-finaali, kaotades seal Vladislav Tkatšovile. Mängis 1997 Pula EM-il Eesti meeskonna 2. laual (5 p 9-st, meesk 13.). Sai rohkesti esikohti rhv turniiridel: Budapest 1988 (1.–4.), Debrecen 1988 (1.), Zagreb 1988 (1.), Espoo 1989 (1.–3.), Marchena 1990 (1.–2.), Terrassa 1990 (1.–4.), Adelaide 1990 (1.–5.), Sydney 1991 (1.), Helsingi 1991 (1.), Sevilla 1992 (1.–3.), Antwerpen 1993 (1.–3.), New Yorgi lahtised võistlused 1994 (1.–2.), Tšigorini mälestusvõistlused Peterburis 1996 (1.–2.), Kopenhaagen 1997 (1.–2.), Maróczy mälestusvõistlused Szegedis 1997 (1.–3.) koht. 2-kordne Euroopa karikavõistluste hõbe (1998, 1999) Varssavi Polonia koosseisus. A-st 1982 võistles Eesti koondises. Kõrgeim ELO koefitsient 2655 (1. I 1998). Valiti 1990 taasasutatud EEESTI MALELIIDU eestseisusse. Toimetas muu hulgas NOORTE HÄÄLE (koos Mart Tarmakuga), EESTI SÕNUMITE ja SÕNUMILEHE malenurka. Maleliteraat Valter Heuer ütles tema kohta, et ta oli Meister, tal oli anne Jumala armust, mitte käsitöölisest palgateenija. Tema väike tume kahupea ilmus pealinna Ehlvesti tõusutee algul. Äratas kohe üldist tähelepanu, mängis välku nagu kõige ehtsam vana kala, oli teoorias (ise napilt neliteist) lausa entsüklopedist. Maletaja Fomina mäletas, et Lembit Ollil oli fenomenaalne mälu ja tal polnud kahju analüüsida ka naiste partiisid, ta oli naiskonna suhtes alati väga avatud ja abivalmis. Male alaliidu tollane president Arvo Sarapuu meenutas, et Oll elas andekana oma maailmas. Välisilm peegeldus talle läbi prismade, mille paigutajaid jätkus. Ta sai kelleltki mõjutuse ja tuli ülesannet täitma, kuid nagu jutuks läks, nii ta selle unustas. Teda ei huvitanud treener Iivo Nei ambitsioonid, vaid iseenda elu ja ego – see tähendab, male. Kolleegid-maletajad leidsid, et täielik pühendumine on hea, aga kui ületad piiri, mille taga psüühika kannatama hakkab, on raske nii endal kui lähedastel. Ka teised armastasid malet, aga ka muud - Lembit oli üleni male päralt.
Lembit Olliga abielus olnud (abielu lahutati 1996) ja elu lõpuni tuge pakkunud Aime Oll ütles, et Lembit pidi alati võitma, olgu siis maailmakuulsustega malet või oma lastega doominot mängides.
Lembit Oll haigestus psüühiliselt väga raskelt ja lõpetas ise noorena oma elu.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; www.maleliit.ee › Esileht › Meedia › Malenurgadepl.delfi.ee/news/eesti/lembit-oll-huppas-end-surnuks?id=50772494; sport.ohtuleht.ee › Sport