Henn Roode (1924 – 1974) kunstnik
Kunstnik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Esther Roode | 15.01.1923 | 09.05.2007 | |
Henn Roode | 04.11.1924 | 25.12.1974 | 28.12.1974 |
Liina Roode | 20.02.1960 | 20.07.2016 | 24.08.2016 |
Henn Roode (1924 - 1974) kunstnik
Sünd. 04.11.1924 Tallinn
Surn. 25.12.1974 Talinn
H R sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonnas. Kunstniku isa August Roode lõpetas Danzigi Tehnikaülikooli ja ema Anna Roode ühena esimestest naistest Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Arstideks said ka Henn Roode vanem ja noorem õde.
1943 lõpetas H R Tallinnas Jakob Westholmi nimelise gümnaasiumi. 1944-1947 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe Ja Elmar Kits). 1947 nn sügissemester Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko).
20.11.1949 arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. Mõne nädala jooksul vahistati veel teisedki sõpruskonna liikmed: Esther Potisepp (neiupõlvenimi Raudsepp; tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires. 1950.a. määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. H R suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse Lugovoilagi (dokumentides esineb ka nime Pestšanlag). 1956 vabastati ennetähtaegselt vangilaagrist. Õppis 1956-1959 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1959 alustas esinemisi näitustel. 1959-1960 töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina.1964 võeti ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964-1974 valdavalt vabakunstniku staatuses, töötas aeg-ajalt Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Nõukogude ajal HR-I loomingust eriti ei kirjutatud. Uues vabariigis aga korraldati näitusi ja kirjutati, leiti et et nii H R kui Saal tulid kunstiellu õiges kohas ja õigel ajal ning liitusid modernismiga ametliku kunstipoliitika kiuste. Mõistagi ei saa võrrelda nende kahe kunstniku laadi: Saal suundus ekspressionismi, Roode kubismi. Kuid mõlemal oli suur, võiks öelda radikaalne roll stalinistliku "sotsrealismi" ületamisel. Olulisemaks peetakse sealjuures nn karmi stiili, kuid otsustavamaks kujunes siiski moodsa kunsti voolude nagu kubismi ja abstraktsionismi, imbumine nooremasse kunsti. Eriti näis Roodet paeluvat Picasso ja Braque'i analüütiline kubism, mis pihustab maalitava objekti väikesteks kildudeks. Kui me vaatame Roode maali "Rööpad ja rattad", siis töömehe figuur on näiliselt realistlik, kuid kõik on figuuri sees killustatud, kaleidoskoopiline. 1968. aastast alates räägiti Roode puhul juba "sünteetilisest" perioodist. Ka siis, kui ta pidi teemade suhtes ametlikele nõudmistele vastu tulema, lahendas ta need värviküllases kubistlikus laadis nagu maalis "Demonstratsioon". Tegelikult leiame temalt väga erinevaid asju, ka puhast abstraktsiooni. 1964. aasta töös "Maastik järvega" tunneme ära Olav Marani mõjud, mis on ka mõistetav, sest nad olid sõbrad. Marani hinnang Roodele on kõrge: "Mulle tundub alati, et ta on nagu pea jagu (või koguni õlgade jagu) kõrgemal sellest kunstialasest sebimisest, mis ümberringi toimus."
Roode ise on öelnud, et "Tõest - Absoluutse Tõeni - see on maalikunsti tunnetuse vibukaar". Neid otsinguid peegeldabki HR looming.
1956 abiellus H R õpingukaaslase ja kunstniku E R-ga (neiupõlvenimi), neil oli kaks tütart. Henn Roode suri maovähki.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://www.vaal.ee/est/galerii/naitus/cv/one/article_id-943