August Englas (1925 – 2017) maadleja ja maadlustreener

August Englas (1925 – 2017) maadleja ja maadlustreener
Sündinud 15.jaanuaril 1925 Pühajärve vallas
Surnud 21.märtsil 2017 Tallinnas
Sündis Tartumaal talupidajate peres. Hakkas aktiivselt maadlusega tegelema sõjajärgsetel aastatel Tallinnas, on olnud ka  Kristjan Palusalu õpilane. Lõpetas 1951.aastal Leningradis kõrgema treenerite kooli. Ta võeti Vene sõjaväkke. Sai sõjas kaks korda haavata. Esimest korda Saaremaal pärast põrgulikku Tehumardi lahingut, miinikild tabas teda pähe. Teist korda sai ta haavata 1945.aastal Lätis, kus teda tabas snaiprikuul. Tema maadluspotentsiaali märkas 1946.aastal Ernst Haiba. Maadlust hakkas harjutama samal aastal Tallinna KALEVIS Boris Sülluste ja Edgar Puusepa juhendamisel. Maailmas valitses ta poolraskekaalus kuus aastat. Silmapaistev karjäär algas 30.mail 1949.aastal, kui ta võitis NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses kuldmedali. Sai 1952.aastal Helsingi OM-il vabamaadluses poolraskekaalus 4. koha, tuli 1953.aastal Kreeka-Rooma ja 1954.aastal vabamaadluses maailmameistriks. See on meie spordis ainulaadne saavutus.  Võitis 1949.aastal ja 1951.aastal Ülemaailmsetel Üliõpilasmängudel Kreeka-Rooma maadluses ning 1953.aastal rahvusvahelise noorsoo- ja üliõpilasfestivalil vabamaadluses kulla. Oli vabamaadluses 5-kordne ja Kreeka-Rooma maadluses 2-kordne NSV Liidu meister. Sai Nõukogude Liidu meeskonnas meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses pronksi ja hõbeda ning vabamaadluses pronksi. Tuli 4 korda vabamaadluses ja 3 korda Kreeka-Rooma maadluses Eesti meistriks. Kuulub kolme maadleja sekka, kes on tulnud maailmameistriks mõlemas maadlusstiilis.
Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane 1953.a-st. 1955.aastal nihestas ta teiste sportlastega nalja tehes õla, mis pandi küll kohe paika, ent paranemise asemel hakkas õlg hoopis kärbuma ja tema karjäär tippsportlasena oligi sellega läbi. Temast sai Eesti koondise treener ning kuna amet nõudis ka võtete ettenäitamist, hakkas  August Englas tasapisi uuesti harjutama, tulles veel mitmel aastal Eesti meistriks.
Töötas aastatel 1957–1980 Tallinnas TÖÖJÕURESERVIDE maadlustreenerina. Tegutses maadluskohtunikuna 1963.aastast üleliiduline kategooria. Oli aastatel 1994–2012 MAADLUSVETERANIDE ÜHENDUSE esimees. Eesti NSV teeniline sporditegelane aastast 1975, KALEVI auliige aastast 1963,  EESTI SPORDIVETERANIDE LIIDU auliige. Eesti Olümpiakomitee auliige aastast 2008, Eesti Olümpiakomitee teenetemärk aastal 2008. On Tallinna aukodanik ja 1996.aastal omistati talle linnale osutatud eriliste teenete eest Tallinna teenetemärk. Talle annetati Valgetähe IV klassi teenetemärk aastal 1999, ta sai riikliku spordi elutööpreemia aastal 2001.
 Ta käis kuni elupäevade lõpuni igal võimalusel võistlusi vaatamas ja osales muudel maadlusega seotud sündmustel.   
Lisaks maadlemisele tegeles August Englas noorena edukalt ka suusatamisega.
August Englas oli abielus. Tema tütar Malle Englas oli ka sporditegelane.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2000; G. Kristjanson. EESTI RASKEJÕUSTIKU AJALOOST, Tallinn, 1973; T.Lääne AUGUST ENGLAS, Tallinn, 2010; T.Karuks 101 EESTI SPORDI LUGU, Tallinn, 2011; T.Karuks KAHEKSA KANGET. VALITUD SUHTLUSED, Tallinn, 2015;

loe lisaks....