Andrei Jegorov (1878 – 1954) kunstnik

   Andrei Jegorov (1878 - 1954) kunstnik

   Sünd. 02.07.1878  Aruküla, Rae v.

   Surn.30.01.1954 Tallinn

   Kunstnik Andrei Jegorov sündis Loo saunas popsi pojana. Peres oli 3 last, kellest üks poeg ja tütar täitsa terved, aga teine poeg , tulevane kunstnik A J, kurt. Kurdi poisi vanemad olid vaesed inimesed, sealjuures isa Afanassi oli teravmeelne inimene,  ema Leena või Jelena väga usklik ja suur kirikulaulu harrastaja. Vanemate palvetel võeti õnnetu poisike Aruküla kaheklassilisse kihelkonnakooli korrapidamist õppima. Siin oli koolijuhatajal T. Kuusikul palju tegemist, sest tuli alalõpmata kaebusi, et Jegorov muud ei teinud kui maalis aina roppe pilte, küll loomade, küll inimeste elust. Aruküla preestri Kirill Jansoni hoolitsusel ja koolijuhataja T. Kuusiku teadaande põhjal, et kurt poisike Jegorov võrdlemisi hästi arenenud ja kunstniku kalduvustega laps oli, pääses ta 1887 aastal Peterburi kurttummade kooli. Sama kooli juhtkond võimaldas kooli lõpetanud noorel Jegorovil kooli  kulul alustada 1896 (98). aastal õpinguid Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi joonistuskoolis, mille ta edukalt lõpetas. Sealt asus Jegorov mööblivabrikusse tööle, kuid ei püsinud sel tööl kuigi kaua, soovides astuda kunstikooli. 1901. aastal läks Jegorov katseks võistluseksameile Peterburi Keiserlikku Kunstide Akadeemiasse. Alles järgmisel aastal sai ta  sinna vabakuulajana sisse, olles  üks 24 keda vastu võeti. Tahtjaid oli 200. Nüüd algas noormehel süstemaatiline töö professorite Tvoroznikovi, Salemani, Mjasojedovi, Bruni ja teiste juhendamisel. Lõputööna lõi A J maali ,,Õhtu külas", mille eest talle 1909. aastal Akadeemia poolt ühel häälel Kunstniku nimi anti.

Jegorov jäi elama Peterburi,  töötades vabakunstnikuna. Ta reisis mööda Venemaad ringi, lõi linnade ja kloostrite vaateid ning maale kirikutele. Jegorov esines pidevalt Kunstide Akadeemia, Rändnäituste Ühingu jt. näitustel, 1913. aastal eksponeeriti tema töid vene kunstnike teoste näitustel Londonis. Pärast Oktoobrirevolutsiooni sõitis kunstnik koos perekonnaga Ukrainasse, kus astus vabatahtlikuna Esimesse Ratsaarmeesse (S.Budjonnõi I ratsaarmee) ja oli armee poliitosakonnas kunstnikuks kuni demobiliseerumiseni raske haiguse tõttu. Kunstnik A J saabus koos  perekonnaga Tallinna 23. juunil 1921.aastal. Siinne kunstielu võttis ta vastu 1920. aastate algupoole rahutu eripalgelisusega. Ometi leidis Andrei Jegorov kiiresti kontakti eesti kunstieluga. Tegevus kodumaal on kunstnikul 18 aasta kestel olnud väga viljakas. Jegorovi maalipärandis moodustavad suure osa talvemaastikud, enamjaolt linnavaated. Neisse oli kunstnik maalinud lume sinavat kargust ja külma talvepäeva silmipimestavat valgusesära. Populaarseiks ja väga nõutavaiks muutusid kunstniku väikesed enamasti guaši- või temperatehnikas maalitud talvemotiivid lumist külateed sõitva reega. Kuna kunstnik seda motiivi palju kordas, jäid nad enamjaolt kunstiväärtuselt väheütlevaks. Eesti Sõjamaalide (s.t. Vabadussõja teemadel) võistlusel sõjamuuseumi ja kunsti sihtkapitali valitsuse ühisel ettevõttel 1935. aastal anti I auhind kunstnik A. Jegorovile maali ,,Ratsalahing" eest. Maal asus Riikliku Ajaloo - Revolutsioonimuuseumis Tallinnas peale Sõjamuuseumi sulgemist 1941. aastal. Eesti NSV Teaduste Akadeemia otsusega 24. jaanuaril 1951. aastal oli maal ,,Ratsarünnak" Eesti Ajaloomuuseumi fondist kustutatud ja vist hävitatud.Kui puhkes Teine maailmasõda, evakueerus Jegorov Nõukogude tagalasse, elades Tšeljabinski oblastis Uvelka külas.  Kodumaale naasnu vähem kui kümme aastat kestnud viimane loominguperiood tunnistab eaka  kunstniku püüdlikku kaasasammumist ajaga. 1948. aastal omistati Andrei Jegorovile Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus. Kunstnik lõi ka mõned portreed, need pole eriti õnnestunud. Tema loomingu paremiku moodustavad maastikud,  linnavaated ja meremaalid. Näit. TALVEMAASTIK REEGA (1921-25);  KUUVALGE ÖÖ, 1947; REGATT TALLINNA REIDIL, 1948; TALLINNA SADAM, 1949.a. jne.

A J.abiellus kurdi naise Mariaga Venemaalt, neil on poeg Jüri (hilisem tuntud jurist) ja tütar Veera. A J osales aktiivselt peale kurtidega tegelemise ka  Tallinnas malemängudes - oli maleseltsi liige. Aktiivne oli A J ka jahtklubide tegevuses kuigi ta ise ei olnud merel sõitnud.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EESTI KUNSTI AJALUGU II kd, Tallinn, 1970;;B.Enst ANDREI JEGOROV, Tallinn 1987

Loe lisaks...