Evald Heinrich Odamus (Potman) insener, ühiskonnategelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Pille Jakobi | 16.05.1973 | ||
Andres Odamus | 12.12.1937 | 06.06.2014 | 28.06.2014 |
Evald Odamus | 30.04.1987 | 01.07.1987 | 04.07.1987 |
Kiira Odamus | 15.09.1908 | 03.08.1988 | 06.08.1988 |
Vilhelmine -Velly Ströhmberg | 22.03.1943 |
Evald Heinrich Odamus (Potman) insener, ühiskonnategelane
Sünd. 30.04.1904 Tallinn
Surn. 01.07.1987 Tallinn
Evald Odamus sündis Tallinnas. Millegipärast on tema Tallinna Tehnikumi (praegu Tallinna Tehnikaülikool) diplomil sünniaeg 27. aprill. Evaldi pere siirdus Simunasse, siin lõpetas ta Simuna algkooli ja hiljem Rakvere Linnakooli. Pärast tagasikolimist Tallinnasse lõpetas ta 1924.a. Tallinna Poeglaste Humanitaargümnaasiumi (Tallinna Gustav Adolfi nim. gümnaasiumi, GAG). Õppimise kõrval pidevalt töötades lõpetas 1936.a. Tallinna Tehnikumi masinaehituse insenerina. Peale lõpetamist töötas Evald Odamus mitmetes ettevõtetes: a-il 1927-1929 - EV Teedeministeeriumi Veeteede Valitsuses, 1929-1930 –Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja kt., 1934 - tehase SOLE juhtivinsener, 1936 – Franz Krulli tehniline juht, 1937-1944 - Riigitrükikoja Väärtmärkide osak. juhataja, juhi aset., tehniline juh., direktor (pärast Theodor Kääriku ,Vabadusristi kavaler, PÕHJALA liige, põgenemist Rootsi). 1944.a. 14. nov. Evald Odamus arreteeriti. Temale määrati karistuseks 10 aastat Kasahstani laagrites ja 2 aastat asumist Aktau linnas. Evald Odamuse abikaasa pärimistele vastati Patareis, et teie mees pole ju milleski süüdi, küll ta varsti koju tuleb. Pärast selgus, et samal ajal oli Evald Odamus juba tapiga teel Venemaa vangilaagreisse. Tema toimikus Riigiarhiivis on kirjas, et üks venelasest trükitööline kaebas ta peale, et Evald Odamus olla suhtunud vaenulikult venelastest töölistesse. Perekonna arvates oli põhjuseks see töö, mida Eevald Odamus tegi ja oli teinud - patriootlik töö Eesti Wabariigi riiklike dokumentidega, maakaartidega, rahaga jne. Ta oli EÜS PÕHJALA liige 1924.a. alates. Tema parimad sõbrad olid PÕHJALA-poisid, isamaalased Arnold Susi (O.Tiefi valitsuse haridusminister), Richard Övel ja Artur Veisserik. Saatuslikuks sai talle just tihe läbikäimine Arnold Susiga. Peale selle oli süüdistuseks Omakaitses olemine. Kümme pluss viis aastat oli ju isegi leebe karistus sel ajal. Arnold Susi meenutab oma mälestusteraamatus, kuis Evald Odamus vangilaagris hästi hakkama sai. Saatis perele raha, kaasvangid rääkisid tast kiitvalt. Oma hea tööga suutis ta vaenlasedki endast lugu pidama panna, töötas brigadirina vastutusrikkail ja usaldust väärivail töökohtadel. Hoolimata sellest, et ta Karagandas oli pleuriidiga haiglas, õppis tervenedes juurde uusi tööövõtteid ja hakkas seetõttu ka paremini teenima.
Pärast naasmist kodumaale töötas Piima- ja Lihatööstuse Ministeeriumi Spetsiaalses Konstrueerimisbüroos insener-konstruktorina ja TSENTROSOJUZI Eesti NSV filiaalis kuni pensionile minekuni 1964.a. Pärast Siberist vabanemist osales aktiivselt PÕHJALA liikmete kokkutulekutel ja hoidis au sees selle organisatsiooni põhimõtteid ja kestvaid sõprussuhteid. Evald Odamus oli väga aktiivne GAG-i vilistlaskogus, organiseeris suure juubeli (350 a.!) tähistamist 1981.a. , mille eest sai auvilistlase staatuse. Tegi seda koos Paul Ariste, dr. Kõrge ja hr. Lauluga.
Evald Odamus abiellus 1936.a. Kyra Roostiga (neiuna Venger), peres oli kolm last - kaksikud Elo ja Andres (sünd.1937) ning poeg Kaarel (sünd. 1943).
Andmed: E.Odamuse tütre E.Jakobi ülestähendused; A.Susi „Võõrsil vastu tahtmist“, Tallinn/Saksamaa, 2011;