Hellmuth-Matthias Ibrus (Helmut) (1896- 1930) sõjaväelane, VR II/3

Hellmuth-Matthias Ibrus (Helmut) (1896- 1930) sõjaväelane, VR II/3
Sünd. 06.01.1897 Viljandi
Surn. 05.03.1930 Tallinn
Hellmuth (Helmut) sündisis Viljandis äriteenija peres. Õppis Mehikoorma vallakoolis, Pelbergi algkoolis Tartus, Tartu  õpetajate  seminari  algkoolis, Tartu linnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja suurtükiväedivisjoni õppekomandos Luugas. Tema õpingud jätkusid a-il 1925-1927  Prantsuse suurtükiväekoolis. Ta oli  vaheaegadega õppinud ka Tartu Ülikoolis õigusteadust, seda lõpetamata. Oli korp! Fraternitas Estica liige. Osales  vabatahtlikuna I Ilmasõjas. Sai  1917 lipniku aukraadi, oli peagi nooremohvitser  18.suurtükiväe brigaadi 3.patareis. Võitles lahinguis Saksa vägede vastu Dvinski (Daugavpils) all  ja sai põrutada.   Oli  1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5.patareis. Vabadussõjas alates 21.11.1918 ohvitseride reservis. Detsembri lõpul arvati ta 1. Suurtükiväe polgu 1. patareisse. Hiljem oli juba  patarei  vanemohvitser ja majandusülem. 1919.a. kevadest  oli 5.patarei ülema kt. Määrati  veel mitmele poole sõjaväes. Juulist 1919 oli ta  soomusrongide suurtükiväe inspektori käsutuses soomusrongi patarei nr. 5 ülem.  Tõusis aukraadis ja 1919 .a lõpus oli juba  leitnant. Võitles lahinguis  Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru,  Pihkva ja  Narva rindel. 1920.a. maikuust oli ta  soomusrongide suurtükiväedivisjoni õppekomando ülem. Soomusrongidega seotud sõjaväeteenistus jätkus. Ta oli  1921.a. Soomusrongide  Brigaadi suurtükiväe inspektori kt., hiljem  ajutine ülem. Hellmuth Ibrus  oli 1924.a.  diviisi suurtükiväepatarei nr 1.ülem, ühtlasi oli  sõjaringkonnakohtu liige. 1928.a. oktoobrist oli õhukaitse suurtükiväegrupi  ülema k.t, hiljem, 1930, oli ka  ülem.  Samal aastal sai ka majori aukraadi. Hellmuth sai  õnnetult surma  märtsikuus  Tallinnas Juhkentali tänaval  kaitseministeeriumi korraldatud häire ajal vahisõduri lastud kuuli läbi. Kontrollimiseks  peatuma käsutatud auto libises värskelt sadanud lumel ja  sõdur, arvates, et sõidukijuht ei allu korraldusele, tulistas hoiatuseks. Hellmut Ibrus sai surma,  kergelt haavata sai ka  kaitsevägede staabi ülem  kindralmajor J.Tõrvandi.
Vahvuse eest Vabadussõjas, eriti 19.08.1919 Strugi-Belaja jaama juures peetud lahingus, anti Hellmuth Ibrusele VT II/3, lisaks oli ta  pärjatud mitmete teiste kõrgete autasudega.
Hellmuth Ibrus oli abielus Marie Ibrusega. Peres kas vasid poeg Heino (suri väikelapsena) ja tütar Helgi.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016; Päewaleht, nr. 64, 6.03.1930;