Oskar Liik (1886 – 1938) arst ja sõjaväelane VR I/2

Endel  Kama (1919 – 1979) arstiteadlane

Sünd. 19.06.1919 Elva
Surn. 15.05.1979 Tartu
Endel Kama sündis suvituslinnakeses Elvas töölisperekonnas. Keskhariduse omandas Tallinnas. Astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda mille lõpetas 1950.a. Asus peale lõpetamist tööle ENSV Tervishoiu Ministeeriumi Ravi- ja Profülaktilisee Abi Valitsuse inspektorina, hiljem  juhataja asetäitjana. Hiljem töötas Tallinnas vabariiklikus Tuberkuloosidispanseris ftisiaatrina, ftisiokirurgina ja peaarstina. Võimeka tervishoiujuhina edutati ta 1966.a. ENSV tervishoiuministri esimese asetäitja ametikohale. 1961.a-st kuulus  Endel Kama NLKP ridadesse.  Rahva tervishoiu kaitsel tegi E.Kama suurt organisatsioonilist tööd, selle kõrval suutis ta tegeleda ka teadustööga. 1967.a. kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi, 1976.a. aga juba doktorikraadi.  Kirjutas kümneid artikleid tuberkuloosi ja tervishoiuorganisatsioonide alalt. E.Kama oli Vabariikliku Ftisiaatrite Teadusliku Seltsi ning NSVLiidu Tervishoiuministeeriumi hingamiselundite patoloogia probleemkomisjoni liige. E.Kama  oli ka Rahvusvahelise Tuberkuloositõrje Assotsiatsiooni ja   Rahvusvahelise Tuberkuloosiepidemioloogia Komitee liege. E.Kama oli mitmete ordenite kavaler mis ta oli oma silmapaistva tervishoiualase töö eest  saanud. Tuberkuloositõrje eest sai tema juhitud autorite  kollektiiv ENSV riikliku preemie (1977.a.). E.Kama oli 1965.a.-st ENSV teeneline arst. Arstina  oli E.Kama oma koleegide ja patsientide mälestustes väga südamlik. E.Kama oli abielus pedagoog Asta Kamaga.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV;  EE 14 kd, Tallinn, 2000;

Oskar Liik (1886 – 1938) arst ja sõjaväelane VR I/2
Sünd. 24.01.1886 Kärdla
Surn. 23.07.1938 Tallinn
Oskar Liik sündis Kärdlas kalevivabriku kassapidaja perekonnas. Mõned allikad annavad tema sünnikuupäevaks 25.01.1886. Õppis  Kärdla vabrikukoolis ja Haapsalu linnakoolis. Edasi Tartus H.Treffneri gümnaasiumis ja a-il 1907-1913 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Töötas a-il 1913-1914 arstina Tapal ja Tallinnas. I Ilmasõja  ajal oli 1914.a. suvest 23. diviisi  1. laatsareti noorem-ja vanemordinaator. Hiljem oli Orenburgi kasakapolgu vanemarst, 1916 a. juunist 23. diviisi tagavarapataljoni vanemarst. Võitles lahinguis Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poola, Galiitsia ja Rumeenia rindel. Jaanuarist  aprillini 1918  Eesti diviisi laatsareti vanemordinaator. Vabadussõja  ajal alates 01.12.1918  1. Tallinna sõjaväehaigla vanemordinaator. Oli ajutine ülamarst, peaarsti ajutine abi ja peaarst. 1927.a. aprillist oli sõjaväe keskhaigla ülemarst oma elu lõpuni. 1919.a oli ta sanitaaralampolkovnik, 1927.a. sanitaarkolonel.  Oskar Liigile anti Vabadussõjas sõjaliste teenete eest sõjaväe  sanitaar-korralduse loomise osas VR I/2, lisaks sellele sai ta ka rahalise autasu.  Evis mitmeid teisi kõrgeid riiklikke autasusid.  Oskar Liik elas ja töötas peale sõda Tallinnas.
Oskar Liik oli abielus Helmi-Helene Liik`iga. Peres kasvasid  tütar Asta ja  pojad  Ilmar (arreteeriti 1941.a.) ja Arvo (langes Saksa armees olles  Oppelni all).  Oskari vend oli põllumajandusdoktor  Elmar Liik.
Andmed:  Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;

Oskar Liik (1886 – 1938) arst ja sõjaväelane VR I/2
Sünd. 24.01.1886 Kärdla
Surn. 23.07.1938 Tallinn
Oskar Liik sündis Kärdlas kalevivabriku kassapidaja perekonnas. Mõned allikad annavad tema sünnikuupäevaks 25.01.1886. Õppis  Kärdla vabrikukoolis ja Haapsalu linnakoolis. Edasi Tartus H.Treffneri gümnaasiumis ja a-il 1907-1913 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Töötas a-il 1913-1914 arstina Tapal ja Tallinnas. I Ilmasõja  ajal oli 1914.a. suvest 23. diviisi  1. laatsareti noorem-ja vanemordinaator. Hiljem oli Orenburgi kasakapolgu vanemarst, 1916 a. juunist 23. diviisi tagavarapataljoni vanemarst. Võitles lahinguis Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poola, Galiitsia ja Rumeenia rindel. Jaanuarist  aprillini 1918  Eesti diviisi laatsareti vanemordinaator. Vabadussõja  ajal alates 01.12.1918  1. Tallinna sõjaväehaigla vanemordinaator. Oli ajutine ülamarst, peaarsti ajutine abi ja peaarst. 1927.a. aprillist oli sõjaväe keskhaigla ülemarst oma elu lõpuni. 1919.a oli ta sanitaaralampolkovnik, 1927.a. sanitaarkolonel.  Oskar Liigile anti Vabadussõjas sõjaliste teenete eest sõjaväe  sanitaar-korralduse loomise osas VR I/2, lisaks sellele sai ta ka rahalise autasu.  Evis mitmeid teisi kõrgeid riiklikke autasusid.  Oskar Liik elas ja töötas peale sõda Tallinnas.
Oskar Liik oli abielus Helmi-Helene Liik`iga. Peres kasvasid  tütar Asta ja  pojad  Ilmar (arreteeriti 1941.a.) ja Arvo (langes Saksa armees olles  Oppelni all).  Oskari vend oli põllumajandusdoktor  Elmar Liik.
Andmed:  Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;

Loe lisaks......