Rasmus Kangropool(1890-1963)

Rasmus Kangropooli haud. Loe lähemalt...

Rasmus (Theodor) Kangro-Pool (1890 -1963) kunstiteadlane, kunsti-ja kirjanduskriitik

Sünd.20.12.1890 Raadi v.
Surn. 10.05.1963 Tallinn

Sündis Tartumaal Vahi mõisa sepa pojana. Isa oli hiljem vabrikutööline. Alghariduse sai RK-P Tartus, edasi õppis linnakoolis. Teotses õpetajana 1908-10. 1915. sooritas küpsuseksami gümn. juures ja astus Tartu Ülikooli  kus õppis arstiteadust. 1920-23 õppis kunstiajalugu Heidelbergi ja Hamburgi ülikoolides. A-l 1917-19  töötas ajakirjanikuna  POSTIMEHE toimetuses. Oli lähedalt seotud SIURU ja PALLASE ringkondadega.  A-l 1924-26 oli haridusministeeriumi kunsti-ja muuseumiasjade valitseja. Pärast on teotsenud ajakirjanikuna, pikemat aega PÄEVALEHE juures, lühemat aega VABA SÕNA  toimetajana Tartus ja 1934.a-st  POSTIMEHE  kaastöölisena Tallinnas. Avaldas mälestusi kirjanikest PISIASJU SUURES ELUS. Kirjutas eestlaste ja balti  parunite võitlust kajastava vabaõhunäidendi PÜHAJÄRVE SÕDA (see lavastati 1936.a Otepääl). 1940-41 jätkas tegevust kriitiku ja publitsistina. Saksa okupatsioonivõimud arreteerisid RK-P ideoloogiliste süüdistustega ja panid ta Tallinnas vanglasse. Pärast II ilmasõda töötas kunstide val. Teatri -ja repertuaariosakonnas inspektorina, teotses arvusajana  ja tõlkijana. Oli KL liige. 1949. arreteeriti nõuk. võimude poolt ja saadeti Komi ANSV-sse. Vabanes 1956.a. ja  elas Tallinnas surmani. Kirj.-esseistlikku tegevust alustas RK-P 1911.a. Tema kirjutisi iseloomustab erakordselt mitmekülgne ainetering ning publitsistlik, sageli poleemiliselt ergas sõnastusstiil. Avaldanud päevapoliitiliselt aktuaalse ülevaate BALTI SAKSLUSE VIIMSED VÄGITEOD, samuti esseistliku käsitluse kunsti ja moraali vahekordadest KUNST JA MORAAL (1921). Tähelepanuväärsed on tema lühimonograafiad ED.WIIRALT (1938) ja KRISTJAN RAUD (1939).  Kirjutas asjatundliku ülevaate eesti 75 aastasest teatritegevusest EESTI TEATER ALGAASTATEL. (1946). Oli omaaegne üks  tuntuim ja pädevaim kultuuritegelane. L.Kalmet kirjutab et RK-P oli teatrirahva poolt hinnatud arvustaja, tema sõnavõtte peeti autoriteetseiks. Ta ei piirdunud ainult  kriitikaga vaid analüüsis teatriprobleeme laiemalt. Inimesena oli emotsionaalne ja äge. Võimumeestega  ei olnud häid suhteid kuna oli liialt otsekohene ja kritiseeris ka neid. Vaidlusi ja erimeelsusi oli  RK-P-l ka mõne näitleja-lavastajaga, nh A.Lauteriga ja kriitiliselt on temasse ja ka teistesse tolle aja  teatriarvustajaisse  suhtunud ka  dr Juhan Luiga.
R.K-P peres oli poeg Rasmus Kangropool,   eluk. insener,  teotses arhitektuuriajaloolasena.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EKL, Tallinn2000; EBL täiendusköide, Tallinn/Tartu, 1940; L.Kalmet POOL SAJANDIT...Tallinn, 1982; P.Pinna MINU ELUTEATER..., Tallinn, 1995; A.Lauter KÄIDUD...., Tallinn, 1979;  A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Põldroos TEEL ENDA ELLU, Tallinn, 1985; J.Luiga HINGEJÕU ILMED, Tartu, 1995;