Juhan Raudsepp(1896-1984)

Juhan Raudsepp (1896 - 1984) kujur
Sünd. 10.12.1896 Luke (Lugaz) v
Surn.15.12.1984 Tallinn

Sündis esikpojana põlisesse  talupoegade perre Pearni renditalus. Hiljem elas pere Antslas. Lapsepõlv möödus ema vanematekodus Rusil kus JR pidas karjasepõlve ja oli sülitsi loodusega. Selles talus oldi Eesti ja maailma oluliste sündmustega  pidevalt kursis. 1905.a algas JR koolitee Kaagjärve  vallakoolis, jätkus Kraavi vene kihelkonnakoolis ja 1912.a. Valga Linnakoolis. 1914.a asus Pensa kunstikooli õppima. Seal õppis koos Ole, Histi ja Randeliga. Esialgu õppis maalimist siis aga skulptuuri. Revolutsionisündmuste töttu jäi kool lõpetamata. Suurte raskustega jõudis kunstnik Eestisse.  Osales Vabadussõjas 1918-20. Peale sõda asus tööle joonistusõpetajana mitmetes koolides. Debüüt  kujurina oli alles 1923.a.  mil JR võttis osa Kreutzwaldi monumendi kavandamisest. JR sai III koha, kavand võeti vastu, aga see ei läinud teostamisele. Tartus, kus JR elas kuni 1924.-ni, tekkis tal kontakt endiste Pensa koolikaaslastega. Nad lõid 1923.a. kubismil-konstruktivismil põhineva rühmitise EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM. Tallinnas ühinesid sellega Olvi, Akberg ja Laarman. Rühmitus korraldas 1924.a. lätlaste algatusel näituse Tartus. Seal osalesid Soome, Läti, Leedu ja Poola kunstnikud. JR-l oli näitusel kaks portreed. Näitusel polnud erilist menu, aga see oli kunstisündmus ja esimene rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus Eestis. JR  puhkas vahepeal Antslas  kus tegi Vabadussõja samba kavandi. Edasi asus kunstnik Tallinna,  töötades Westholmi Gümnaasiumis ja Õpetajate  Seminaris joonistusõpetajana.Õppetöö ja muu organisatsioonilise  tegevuse kõrval tegi JR  pidevalt kavandeid, taotledes neis nüüd suuremat monumentaalsust. JR hoidis end pidevalt kursis maailma kunstielus toimuvaga. Oma töödes eelistas ta  lihtsaid geomeetrilisi vorme. Ta töödes valitses üldine  lakoonilisus. Materjalina eelistas tolajal kivi. Tallinnas  algas JR loomingus tõusuperiood. Ta lõii palju portreid. Tunnustuse võitis 1927.a. valminud RUSIVANA (hävinud) portreega . 1928 -29.a-d olid JR eriti viljakad ja tulemusrikkad. Ta tööd õnnestusid ja neid osteti. 1929.a. hakkas kunstnik  vabakutseliseks. 1928. käis ta  Soomes. Siin sõlmis ta tugevaid sidemeid mille tulemusena toimus 1929.a  eesti kunsti näitus  Soomes. 1929.a. hakkas JR tööle uue materjali -pronksiga. Esimene õnnestund töö oli N.Triigi portree. JR tugevaim külg oligi prtreteeritava karakteri tabamine. 1929 a valmis ka väga õnnestunud Altermanni ja Jungholzi hauasammas vana-Kaarli kalmistul (pronksportreed varastati, asend. uutega). Veelgi õnnestunum oli tema 1905.a. ülestõusu monument (rahvakeeles JUUSTUKERA) mis avati 1931.a. nn Vene turul ESTONIA taga. (Nõuk. vene ajal viidi Rahumäe kalmistule). Kunstniku huvi kandus üha rohkem figuraalkompositsioonile. Ta lõi õnnestunud KEPIMURDJA  Haapsallu, imekauni purskkaevu NAINE VAAGNAGA Tallinna, figuurid TÖÖ ja  ILU kunstihoone fassaadile. Kujuril oli eriline oskus viia loodu orgaanilisse seosesse ümbrusega. Ta loob ka mitmed kaunid hauatähised nagu Pedusaare ja Westmani , Virgo ja Uibopuu  hauatähised Rahumäel, Männiku plahvatusohvritele (1938) Tallinna  Kaitseväekalmistul ja Signe Tiedemanni hauatähis Käsmu kalmistul 1937.a. 1935-37 a-il. oli kunstnikul taas loominguline ja majanduslik tõusuperiood. Kunstnik teeb oma ammu unistatud Lääne-Euroopa reisi.  Siiski töö on olnud pingeline, ei aita ka reis, peale seda kunstnik haigestub rängalt. 1939.a. olukord stabiliseerus. Kunstnik loob portreid ja monumendi Vabadusristi kavaleridele (1940). Viimast ei avatud ametlikult, see purustati ja taastati alles uue EV ajal. Eesti okupeerimine venelaste, sakslast ja taas venelaste poolt jätsid jälje ka JR loomingule. Ta töötas okupatsiooni ajal Haridusdirektooriumis kus püüdis  kaitsta ja säilitada Eesti kultuurivarasid. Peale sõda võib JR-l 50.a lõpus taas loomingulist tõusu täheldada. Ta saab lahti teatud  kuivusest ja loob tugevaid karakterportreid ning monumente ja seda  kuni 85.aastaseks saamiseni.
1926.a. abiellus kunstnik võõrkeelteõpetaja Elfriede Randpõlluga. Neile sündisid poeg Jüri ja tütar Naata.

Andmed: V.Viilmann, JUHAN RAUDSEPP, Tallinn, 1984;  EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://kultuur.elu.ee/ke470_rusi.htm

Juhan Raudsepa haud

Loe lisaks...