Jaan Jensen (pseudo. Sen-Sen) (1904 – 1967) karikaturist

Jaan Jensen (pseudo. Sen-Sen) (1904 - 1967) karikaturist

Sünd. 29.09..1904 Vana-Vändra v.
Surn. 27.07.1967  Tallinn

Õppis joonistamist 1923-24 Tallinnas EESTI KUJUTAVATE  KUNSTNIKKUDE KESKÜHINGU stuudios. 1924.a. teotses kinodekoraatorina, tarbegraafikuna, illustreerijana. Oli 1941-44 NSVLiidu tagalas. Peale sõda tegeles raamatukujundusega. Tegi nii šrifti, ornamenti, päisliiste, lõppvinjette, aga ka  ilustratsioone. Kujundas eriti lasteraamatuid.  R.Parve MEIE KODUMAA, K.E.Sööt LASTELAULUD, kogumik ÜLE ÕUE ÕUNAPUU, F.Kotta VARES, VAGA LINNUKENE. Kõige  enam aga lõi ta karikatuure. JJ oli nõuk. võimu silmis usaldusväärne kunstnik. Ta oli oma olemuselt läbinisti satiirik- kibe, sapine, otsekohene ja nähtuse olemust tabav. Peateemaks  oli välispoliitiline satiir aga ka võitlus nõuk. ühiskonnas olevate väärnähtustega. Peale sõda häbimärgistab kuni Nürnbergi protsessini fašismi. Siis aga loob imperialismivastaseid satiirilisi joonistusi näit. 1957.a. AMEERIKA DOKTRIIN LÄHIS-IDALE, fašistide revanši saatust ette kuulutav  VANADES JÄLGEDES 1956.a. jne. Suurt ja hinnatavat tööd nõukogude ajal tegi JJ  Eesti omariiklust pilavate karikatuuridega 1956.a. loodud sarjas  LEHEKÜLGI  EESTI ISEOLEMISE  AJALOOST ja 1957.a. loodud karikatuuris  UUTMOODI RIIGIPIRUKAS - KAKLUS VANAVIISI. Siin leidsid nõuk. kunstiajaloolased et ta on leidlik kompositsioonis, kasutab teravmeelselt  atribuute ja evib sügavat satiirilist psühhologismi. JJ loob ka nõuk. elu nn väärnähtusi karikeerivaid joonistusi. 1964.a toimunud personaalnäitusel ilmneb selgelt veel üks tema loomingu tahk- šaržid, milles kujutavate karakteris ja välimuses on suurepäraselt tabatud koomilist. Need üsna tugevasti pipardatud huumoriga teosed on kunstniku meisterlikkuse vaieldamatud avaldused. Portreed A.Hoidrst, A.Starkopfist, Adamson-Ericust jt.
JJ osales ENSV KL-u asutamises ja oli ka 1962-67 selle esimees. 1946-50  Tallinna  RKL.  Tarbekunsti Inst-I õppejõud. 1963.a. pälvis JJ rahvakunstniku tiitli. Suvitas Möldri ( Vesiveski ) talus, see on olnud rahvakunstniku suvekoduks aastatel 1948 - 1957. Ta hakkas suviti Tuhalat külastama juba 1934. - 1935. a, seal tutvus oma tulevase abikaasa Eerika Janseniga ( sünd. Päärt ), kelle koduks oli Tuhala loss. Siin on ta maalinud Tuhala ümbruse kauneid loodusvaateid. Talu juures kasvavad kunstniku istutatud kask ja nulg. Parki rajama hakates olevat JJ öelnud: "Puud istutatakse mitte endale, vaid järgnevatele põlvkondadele."
JJ graniidist hauatähisel on tema käekirjaline nimi, kivi kujundas skulptor Juhan Raudsepp.
Andmed:  K.Laane ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000; EESTI KUNSTI AJALUGU, 2kd, Tallinn, 1970

Loe lisaks...