HelgaPärli-Sillaots (1912 –1939) kirjanik

HelgaPärli-Sillaots (1912 -1939) kirjanik

Sünd.23.09.1912 Tartu
Surn.21.12.1939 Rakvere

H.S. sündis Tartus ametniku perekonnas. Lõpetas Tartus gümnaasiumi,  lühikest aega õppis ta TÜ-s. Abikaasa Bruno Pärli töötas kohtuametnikuna, keda suunati ametikohustusi täitma algul Rakverre, siis Paidesse, lühikest aega elati Tallinnas ning siis jälle Rakveres.
Rakvere haiglas katkes ka lootustandva kirjaniku elutee kõigest 27-aastaselt, pärast esiklapse ilmaletoomist. Algas II maailmasõda ning Helga Pärli-Sillaotsa teosed vajusid pikkadeks aastakümneteks unustusse.
Tema esikromaan IMPROVISATSIOON MÄNGUTOOSIS tekitas eestiaegsetes väikelinnades suurt elevust, aga ka pahameelt, sest paljud kohaliku elu „alustalad" tundsid end ära ning ähvardasid kirjanikku auhaavamise pärast isegi kohtusse kaevata.
Sellest tähelepanust veidi ära hirmutatud noor kirjanik püüdis järgmistes teostes igati vältida „reaalse elu prototüüpe". „Päevalehe" ajaleheromaani võistlusel auhinna pälvinud  TEE VIIB JÄRVENI on kerge ja helge suvitusromaan.
„Looduse" romaanivõistlusel võidukas KARJÄÄR keskendub aga hoopis kohtuprotsessile, mille keskmes on mõrvakatse armukadeduse motiividel.
Kohtupidamise temaatika, nagu ka väikelinna elu olid Helga Pärli-Sillaotsale hästi tuttavad. 
Nõnda kui kaks esimest romaani pälvisid „Looduse" romaanivõistlustel tähelepanu, teine neist III auhinna, võitis tema viimane raamat, täpsemalt suvitusromaan TEE VIIB JÄRVENI  „Päevalehe" 1939. aasta romaanivõistlusel teise auhinna. Mõlemad romaanid pole pelgalt lood aastakümnete tagant, vaid sobituvad kenasti tänase ajavaimuga, mil kombeks rõhutada märksõnu karjäär, ebaõnnestumine ametialal, edulugu, igav keskpärasus jne. Eks osutaks praegugi raamatu arvustaja, nagu toonanegi, väikelinna hüljatusele, depressiivsusele, mõttelamedusele, isegi rumalusele ja pealiskaudsusele. Kindlasti peab meenutama, et kirjutamisajal olid moes psühhoanalüüs ja freudism, ja just 1930ndatel sai hoo sisse tegelaste psühholoogiline lähivaatlus. Kuigi Pärli-Sillaotsa romaanides leidub kohati must-valgeid kontraste, mõne tegelase ilmselget ilustamist või ülearust pilamist, kohatist liiga teoreetilist sõnastatust tuleb rõhutada, et 1920ndate ja 30ndate aastate haritud naise iseseisvusaste oli juba sedavõrd kõrge, et tema suhtlemispõhimõte intelligentse mehega ei pruukinud olla tavaline läheduse taotlemine, vaid vaimse sideme otsimine. Vaimsuse igatsus, mis on nüüdseks nii loomulik ja läbikirjutatud teema. Väikelinnas Rakveres oli see aga veel toona põlastusväärne.
Alles nüüd on H.Pärli-Sillaotsa romaanid jälle laiemale üldsusele kättesaadavad: 2009. aastal ilmusid Eesti Raamatu romaanivara sarjas IMPROVISATSIOON MÄNGUTOOSIS ja KARJÄÄR .

Andmed: K.Laane ERAARHIIV,;

http://kirjandusjakeel.blogspot.com/2009/04/helga-parli-sillaots-improvisatsioon.html