Ernst (Erni) Hiir (1900 – 1989) luuletaja
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Aimi Hiir | 17.12.1902 | 09.12.1988 | |
Ernst Hiir | 29.03.1900 | 27.10.1989 | 03.11.1989 |
Ernst (Erni) Hiir (1900 – 1989) luuletaja
Sündinud 28/29.märtsi 1900 Taagepera vallas
Surnud 27.oktoobril 1989 Tallinnas
Sündis Viljandimaal Helme kihelkonnas Karjanurme külas Pääbu talus renditaluniku Jaak Hiire ja ta naise Helene pojana. Õppis esmalt Taagepera vallakoolis Alal, 1911.aastal siirdus perekond Tartusse. Siirdus õppima aastail 1911-1918 Tartu Reaalkooli. Aastail 1920- 1921 õppis ta August Nieländeri muusikakooli teatriklassis, edasi õppis vabakuulajana Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas aastani 1922. Esimene luuletus ilmus ajalehes POSTIMEES 1918.aastal. Järgmisel aastal avaldas koos Albert Kivikasega palju kära tekitanud futuristliku värssbrošüüri OHVERDET KONN ja ainult kaantest koosneva TÄIELIKU TEOSTE KOGU I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga esines vaidlusi tekitanud kirjanduslikes koguteostes SANG ja BUMERANG. Tema esikkogud ARLEKINAAD ja HUHU MERITUULEN on futuristlikult epateerivad raamatukesed, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil. Ta toetas ajalehe KIRJANDUSLIK ORBIIT väljaandmist ja oli ARBUJATE luulesuuna kritiseerija. 1927.aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Peale Eesti okupeerimist asus ta kohe koostööle Eesti sovetiseerijatega. 1940.aasta juulikuust töötas POSTIMEHE toimetuses. II Maailmasõja ajal evakueerus NSV Liitu ja astus 1944.aastal Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. Oli aastail 1945–1960 Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekretär. 1930.aastatel ilmusid tal kogud KODUTEE, PÖÖRANG, SINIMÄED, RAUDVÄRSID, HOMSELE VASTU, valikkogu PÄIKSELISED PÄEVAD. Nõukogude ajal kujunes temast nõukoguliku eluhoiaku propageerija. Sel ajal avaldas ta kogud VÕIDULE, UUTELE VÕITUDELE, HELEDAMAKS MUUTUB PÄEV, LÜHILOOD AJAKAJANA. Neis kogudes on loosunglikud luuletused, reoorilised ja deklaratiivsed, nende sõnastus on ebarahvalik, kasutab kummalisi sõnatuletusi. On tõlkinud vene keelest, nimetagem Lev Tolstoi ÜLESTÕUSMINE, Ivan Krõlovi valme ja vene nõukogude luulet. Ta on avaldanud ka artikleid ja teatriarvustusi.
Hoolimata eluaegsest viljakast luuletegevusest, võib Erni Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920.aastate värsikogusid LEMMIKLAULUD, MEERI-MARIA–MARI ja PUHTEVIRD.
Erni Hiir oli ENSV teeneline kirjanik. Oli poeet Karl Martin Sinijärve vanaisa.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EKL, Tallinn, 2000;