Gustav Kiilim (1886 – 1938) kergejõustiklane ja sporditegelane

Gustav Kiilim (1886 – 1938) kergejõustiklane ja sporditegelane
Sünd.  22.03.1886 Tallinn
Surn.  16.07.1938 Tallinn
 Gustav Kiilim sündis ja kasvas Tallinnas. Alustas 1908 kergejõustikutreeninguid ja 1909 MERKURI  meeskonnas jalgpallitreeninguid. 1911 siirdus KALEVISSE , võistles ka SPORDI liikmena (1913). Võitis 1913–1916 Venemaa esivõistlustel ja olümpiamängudel 400 ja 800 m jooksus 6 hõbedat ja 100 m-s 1 pronksi ning 4 × 400 m teatejooksus 2 korral hõbeda. 1911–1914 sai 20 korral 100, 200, 400, 800 ja 1500 m jooksus, kaugushüppes ja kümnevõistluses ning 11 korral teatejooksus Eesti tipptulemuse. Isiklikke rekordeid: 100 m 11,0, 400 ja 800 m sirgteel vastavalt 51,4 ja 2.07,2, 1500 m 4.34,0, kaugus 5.82. Elukutselt oli kingsepp, valmistas Tallinna esimesed naelkingad. Põhiliselt töötas siiski KALEVI asjaajajana (1920–1930) ja spordibaaside hooldajana. Oli Tallinna KALEVI  kergejõustikuosakonna ja 1928 moodustatud EKRAVE Liidu kergejõustikuosakonna esimene esimees. Osales vabatahtlikuna Vabadussõjas.
Omaaegses ajalehes meenutati  pühendunud spordimeest järelhüüdes järgmiselt: Gustav Kiilim on jätnud maha selle maailma, mis temale koosnes peamiselt spordist. Spordile ta elas ja spordist ta elatus. Ta lahkus kesk palavaimat spordihooaega, millele ta meeleldi oleks tahtnud kaasa elada, vaatamata piinavale südamehaigusele G. Kiilim kuulus meie spordipioneeride hulka, kes pärit veel n.-n. düüna ajajärgust (1910–1914 Tallinnas Tondi juures liivaluidetel ehk düünidel sporti teinud noorterühm- MK). Ta oli meie esimesi sprintereid, valinult oma lemmikalaks jooksud 100—400m. Tema tehniline tulemus 100 m jookus 11,1, saavutatuna tolleaegsetel viletsatel radadel, pole praegugi kättesaadav igale meie sprinterile. Tegevsportimise kõrval oli G. Kiilim aga ka spordiliikumise organiseerijaid ja õhutajaid. Viimast tegi ta erilise suure temperamendiga, unustades kogu muu maailma, kui oli vaja kedagi noort õhutada, ergutada. Muidu oli ta aga tagasihoidlik inimene, kes kuhugi ei tükkinud esile, kui mõistis, et ilma temata läbi saadakse. Teenistuses oli kohusetruu äärmuseni. G. Kiilim teenis pikemat aega S. S. Kalevis, kus tema kätte oli koondunud mitu ametit, asjaajajast kuni peagu kojameheni. Seetõttu oli ta alati seotud tööga ning oli sageli koguni närviline, kuigi närvilikkus ei tohtinud sobida tema südamehaigusega. Kui paljusid noori, eriti kergejõustikus, on ta ahvatlenud parima saavutamisele, seda pole võimalik üles lugeda. Ta ei hoidunud tagasi ka noomimisest, kui seda oli vaja. Nüüd ta enam ei noomi. Kalevlased, kelle hulgas ta kõige kauem elanud, on tema kannud viimsele puhkepaigale. Järele on jäänud üksnes mälestus tublist sportlasest ja töömehest. G. Kiilim suri 53 a. vanuses. Teda leinab kogu meie sportlaskond.
Andmed: R.Toomsalu ÜKS KEVADE JA ÜKS  SUVI, Tallinn, 1993; R.Toomsalu MÖÖDUNUT MEENUTADES, Tallinn, 1999; ESBL, Tallinn, 2001; EESTI SPORDILEHT, nr7, 01.07.1938

 Loe lisaks....