Lisl Lindau (õieti Liise) (1907 –1985) näitleja

Lisl Lindau (õieti Liise) (1907 -1985) näitleja

Sünd. O2,09.1907 Tori
Surn. 14.07.1985 Tallinn

L.Lindau sündis Toris. Elas  ja kasvas Pärnu äärelinnas, oli noorim kolmest õest.  Ei soovinud lapsena  näitlejaks saada, küll aga tegid koos õdedega kodus teatrit. Õppis Gerd Neggo tantsustuudios. Tervis ei pidanud vastu ja elukutselist  tantsijat temast ei saanud.  Kui ESTONIA Pärnut külastas, oli LL alati  teatris. Mängiti kergeid prantsuse komöödiaid kus tihti oli vaja väikest kõrvalosa mängida ja need osad usaldati LL-le. Peale kooli  jäi Pärnusse, kus ta  asus tööle ENDLASSE tantsuseadjana. 1931.a. tuli 24 -aastane LL Pärnust Tallinna, asudes tööle DRAAMASTUUDIOSSE, kus dubleeris M.Lutsu H.Raudsepa PÕRUNUD ARU ÕNNISTUSES.  Debüüt õnnestus. Seal omandatud elukogemuse toel kinnitas LL et igal pool peab alati mängima nii hästi kui suudad. Olgu saalis kuivähe rahvast, tuleb mängida viimast välja pannes, sest saalis on alati esietendus.  1934.a. töötas LL Tartus ja lõi rea suurepäraseid osi, nõnda et H.Rudsepp kutsus LL-d ja R.Tarmot  endaga Elvasse lõunasöögile. 1936.a. teisel poolel oli LL taas ESTONIAS, mängides NISKAMÄE NAISTES Martat.1937.a. sügishooajast mängib LL juba TÖÖLISTEATRIS, millise teatri õhkkond ja suundumus talle enim meeldib. Ta oli juba varem omapärasel viisil tutvunud TÖÖLISTEATRI juhi P.Põldroosiga, kes oli ka LL suurim autoriteet lavastamise alal. Teater asus vanas ja armetus majas. Ometi tehti selles külmas saras head, kunstiliselt vastutusteadlikku tööd. See oli parimas mõttes moodne teater. KOLMEKROSSIOOPER, RÄTSEPAD SILLAMATSIL, MEHE KÜLJELUU- kõikjal oli tunda näitlejate suurepärast realistlikku  karakteerimisoskust, täpset, kõrgetasemelist ansamblimängu. Sõna, muusika, laul ja tants- kõik oli orgaaniline tervik. Ja siin teotses ka LL. Ta mängis kõiki neid erinevaid osi nõnda, et Soome külalised ei suutnud kuidagi uskuda, et seda suutis üks ja sama näitleja. Oma lavategevuse 10 juubelit tähistas LL 1939.a. märtsis  F.Langeri näidendiga NR 72.  Näidendis areneb tragöödia naisest, kes élab roimarite keskel ja satub süütult vanglasse. Küsimusele, milliste vahenditega mängis LL usutavaks  selle  inimhinge puhtuse, mis tegelikkuses on nii haruldane, vastas toonane  kriitika, et LL  suutis panna helisema need kajastused südame nukrast õnnetundest, mida meie tunneme harva ja vaid aimates. LL-l oli talendiomadusi, mis mängisid vähem väliste võtetega kui hingeliste jõududega. Veenvalt mõjus tema vaikne seisminegi publiku ees. 1941. mägis LL taas DRAAMATEATRIS. Siin lõi ta oma unustamatud emad-  M.Gorki EMA- s, EMA COURAGE ja FILUMENA MARTURANO. 1965.a aga läks koos V.Pansoga NOORSOOTEATRISSE. 1970.a lahkub sealt V.Panso ja minna tuleb LL-gi. Ta on pea 10 aastat töötu. Siis saadakse aru, milline anne, jõud ja oskus on vanadel meistritel. LL naases teatrilavale. Tema viimasteks rollideks jäid Liispet E.Vetemaa NUKUMÄNG-us ja Anna Dmitrijevna  L.Tolstoi ELAVAS LAIBAS. V.Panso nimetab LL-i lugupidavalt tülikaks inimeseks keda kardavad kehvad lavastajad ja direktorid, kes armastas kiindunult oma kutset, šampanjat, Tammsaaret ja oma lapselast. Jõuline natuur kõiges, ka vihas ja  armastuses. Alustas tantsijana, küpseks sai Tammsaare Karinina (tema hiilgeroll). LL ei vanane ega lähe moest. Talle sobis enim  ehtne ja lihtne või kärts ja lopsakas naine rahva hulgast. Või siis juba nii keeruline karakter kui Kaarin või LJUBOV JAROVAJA Panova. 1967.a. ENSV rahvakunstnik. LL muutis rändtalismaniks A.Tamme kingitud hõbekõrvarõngad (varastati), määrates oma viimasel eluaastal 1985 nende järgmise hoidja. A-il 1936-1941oli abielus Eino Uuliga.

Andmed: L.Vellerand LISL LINDAU, Tallinn, 1982; TUNDELISED TEATRI..., Tallinn, 1984; V.Panso PORTREED MINUS..., Tallinn, 1975; K.Kask EESTI TEATER, Tallinn, 1987; L.Kalmet POOL SAJANDIT..., Tallinn, 1982;

Loe lisaks...