Aleksander Warma (Varma) (1890 – 1970) diplomaat ja sõjaväelane, VR I/3
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Aleksander Warma | 22.06.1890 | 23.12.1970 | 22.09.2017 |
Marta Warma | 02.12.1931 | 10.07.1995 | 22.09.2017 |
Aleksander Warma (Varma) (1890 – 1970) diplomaat ja sõjaväelane, VR I/3
Sünd. 22.06.1890 Kõnnu v.
Surn. 23.12.1970 Stocholm
Aleksander Warma sündis Harjumaal Viinistu külas Hindreku talus. Õpinguid alustas Pärispea vallakoolis, 1905.a. lõpetas Kõnnu ministeeriumikooli. A-il 1910-1912 õppis Käsmu ja a-il 193-1914 Narva merekoolis, siooritas kaugesõidukapteni eksami Riias ja 1920 .a . eksternina küpsuseksami Tallinna Õpetajate Seminari juures. A-il 1921 – 1924 õppis TÜ õigusteaduskonnas rahvusvahelist õigust ning kaitses 1928.a. magistrikraadi tööga ENAMSOODUSTUSKLAUSELIST KAUBALEPINGUTES Kuulus EÜS-i. Töötas 1907 aastast kütja, madruse, pootsmani ja tüürimehena. Osales 1914.a.-st I ilmasõjas Vene Balti sõjalaevastiku kosseisus. 1916.a. sooritas Kroonlinnas mereväe lipniku eksami ja teenis seejärel märtsini 1918 miiniristleja ZOJA vahiülemana. Vabadussõja ajal alates 24.11.1918 oli mereväe valitsuse osakonnajuhataja, Merejõudude Staabi ülema abi ja ülema kt.
Aleksander Warmale anti sõjaliste teenete eest mereväe isikkoosseisu organiseerimisel, mereväelaste arvelevõtmisel ja sealsete sisekorrareeglite ja määruste väljatöötamise eest VR I/3. Lisaks sai ta autasuks ka talu. A-il 1920-1924 töötas Merejõudude Staabi juriskonsuldina ja oli sõjalaeva MARDUS komandör, seejärel Sõjaministeeriumi juriskonsult ja kodifikaator, arvati reservi kaptenmajorina. 1926.a. vabastati ta sõjaväeteenistusest ja sama aasta kevadest oli Aleksander Warma VM juriidilise büroo ja 1927.a. sügisest admin.osakonna juhataja. 1931.a maikuu lõpust oli Moskva stk nõunik ja 1933.a. kevadest Leningradi peakonsulaadi peakonsul. 1938.a veebruarist oli Leedu saadik ja 1939.a. novembrist kuni 1940.a a augustini oli ta saadik Soomes. Seal ta jätkas mitteametlikult saadiku kohustuste täitmist. 1944.a. septembris pidi aga Nõukogude Vene võimude nõudel Soomest lahkuma. Edaspidi oli Rootsis üks Eesti pagulasorganisatsioonide juhtivaid tegelasi. 12. jaanuar 1953 kuni 30. märts 1963 oli Eesti vabariigi valitsuse eksiilis välisminister, s.h. a-il 1962-1963 peaministri asetäitja välisministri ülesannetes ja seejärel kuni surmani peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes. A-il 1963- 1970 oli Eesti Rahvusnõukogu liige ja esimees, Eesti Komitee liige. Aleksander Warma oli mitmete Eesti ja välismaa ordenite kavaler. Ta on mitmete oluliste ühiskondlikke probleeme käsitlevate teoste autor. Aleksander Warma suri Stockholmis ja tema põrm sängitati selsesse Högalidi kolumbaariumisse.
Aleksander Warma oli kaks korda abielus, esimene naine oli Anni, kellest ta lahutus 1927.a. Teine abikaasa oli Marta. 2002.a. augustis maeti Aleksander Warma ja tema abikaasa Marta põrmud Tallinna Metsakalmistule.
Andmed: EESTI VÄLISTEENISTUS. BL 1918-1991, Tallinn, 2006; Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi, 2016;