Artur Luha(1892-1953)
Teadlane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Maria Jürgenson | |||
Anna Luha | 16.11.1891 | ||
Artur Luha | 09.07.1892 | 29.12.1953 | 03.01.1954 |
Henrik Luha | |||
Ilmar Luha | |||
Johannes Pütsepp | 21.10.1920 | 18.10.2000 | |
Liis Püttsepp |
Artur Heinrich Luha (Luhha) (1892 - 1953) geoloog
Sünd.09.07.1892 Keila v.
Surn. 29.12.1953 Tallinn
A L sündis Keila vallas Harjumaal kooliõpetajast taluniku pojana. Õppis kodus ja hiljem Tallinnas Nikolai I gümnaasiumis, mille lõpetas 1912. aastal. Samal aastal astus Tartu Ülikooli loodusteadusi õppima, kuid lõpetas ülikooli alles 1922. aastal.Vahepeal töötas ta 1918-19 Rakvere Hariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi looduslooõpetajana ja 1919. aasta sügisel sai Viru Maakonna Reaalgümnaasium juhataja kohusetäitjaks. AL osales Vabadussõjas ja oli aastatel 1920-22 Rakvere poeglastegümnaasiumi direktori kt. 1922-31 töötas Tartu Ülikooli geoloogiakabineti ja -muuseumi assistendina, 1923-25 juhataja kt, 1923 kaitses ta kandidaadiväitekirja. Samaaegselt oli ta Tartu Õpetajate Seminari loodusloo ja maateaduse õpetaja. Oluliseks sündmuseks geoloogia õpetamise ajaloos oli Hendrik Bekkeri asumine tööle geoloogia õppetooli, kuna tema loengutega 1922. aastal sai alguse üleminek eestikeelsele õppetööle. H. Bekkeri initsiatiivil avati samal aastal esmakorselt külastajatele geoloogia muuseum, samuti hakati tema eestvõttel välja andma erialaste teaduslike tööde seeriat TARTU ÜLIKOOLI GEOLOOGIA INSTITUUDI TOIMETISED, mida aastatel 1924-1943 ilmus kokku 66 numbrit. Pärast Bekkeri surma jäi geoloogiakabineti juhataja kohusetäitjaks Artur Luha, kes tol ajal õpetas kõiki geoloogilisi kursusi. Doktoritöö valmimise järel sai ta ülikoolilt komandeeringu Rootsi ja Norrasse. Naasnult kaitses 1930. aastal doktoritöö. Selles käsitles ta Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lademe stratigraafiat ning korrelatsiooni Gotlandi saare ja Oslo ümbruse Siluri kihtidega. Tööle asus Tartu Ülikooli eradotsendina. 1938-40 töötas Tallinnas Majandusministeeriumi Mäeameti Geoloogiakomitees, pidades üheaegselt dotsendina loenguid nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. 1940-46 oli ta Tööstuslike Uurimiste Instituudi geoloogia (maavarade) sektori juhataja, 1945-51 Tartu Ülikooli paleontoloogia ja stratigraafia kateedri juhataja, professr ja 1947-55 Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi esimene direktor. 1946. aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Uurimusi peamiselt Eesti siluri stratigraafia ja maavarade geoloogia alalt. AL oli mitme geoloogilise institutsiooni loomise organisaator ja tunnustatud pedagoog. Tema viimane ülevaade Eesti maavaradest jäi pikaks ajaks kasutusele käsiraamatuna.1947. a sai ENSV riikliku preemia. Avaldanud geoloogialaseid uurimusi nagu ENSV MAAVARAD jmt. H.Nestor on kirjutanud temast 1993.a. raamatu AKADEEMIK A.LUHA KUI EESTI SILURI UURIJA.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=27&do=1