Aleksander-Hans Laipmann (1886 – 1920) vanemarst, VR I/3 Sünd.14.12.1886 Vigala v. Surn. 11.02.1920 Ants Laipmann sündis Läänemaal Araste küla Paiba talu rentniku Bernhard Laipmani peres. Isa Bernhard aitas kaasa Vigala muusikaseltsi asutamisele ja viibis selle saadikuna 1905 a. Tartus aulakoosolekul. Teda hukkas karistussalk kes Vigalas seoses 1905.a. sündmustega aktiivselt teotses. B.L kartmatu käitumine (peksmise asemel võttis vastu surmaotsuse) andis ainet rahvalauludele aga ka A.Kalda novellile „Bernhard Riives“. Aleksander õppis Vana-Vigala valla- ja Pärnu linnakoolis. Hiljem Pärnu gümnaasiumis ja ka Tallinna Nikolai gümnaasiumis. 1909.a. lõpetas Pärnu gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda saades arstidipolomi 1917.a. Ta oli a-il 1909-1912 korp! Fraternitas Estica, alates 1913.a. aga EÜS-i liige. I Ilmasõjas osales arstina 61.sõjaväelaatsaretis, hiljem 1.Dvinski ühendhospidalis, siis 76.diviisi laatsaretis, vahepeal 304. Novgorod-Severski jalaväepolgus ja taas 76.diviisi laatsaretis. Osales lahinguis Saksa vägede vastu, sai lahingus Vilno kubermangus põrutada. 1917.a. kevadest oli arst 1. Eesti polgus, hiljem Eesti tagavarapataljonis ja siis 3.Eesti polgus Tallinnas. Demobiliseeriti 1918.a. kevadel. Seejärel oli arst Kullamaal. Vabadussõja ajal alates 15.01.1919 3. jalaväepolgu arst, märtsis juba vanemarst 2.diviisi tagavarapataljonis, sügisest oli nooremordinaator 3. Tallinna sõjaväehaiglas Koplis. Aleksander Laipmann oli esimese Eesti arstide ühingu Põhja-Balti Arstideselts (1912-1918) liige. Selts loodi rasketes tingimustes kuna saksa arstid seda igati püüdsid takistada. Aktiivselt teotsesid seltsi loomisel dr. H.Koppel, dr P.Hellat, dr K.Konik ja dr A.Lüüs, aga ka dr. H.Rosenthal. Nemad olid ka seltsi liikmed. Aleksander Laipmann astus seltsi liikmeks 1918.a. P-B Arstideselts likvideeritakse ametlikult 1919.a. 29. juunil. Aga see oli esimene eesti arstide organisatsioon millest kasvasid välja kõik hilisemad arstide ühendused. Selle baasil loodi ka Tallinna Eesti Arstide Selts (1919-1937). Ka noor dr Aleksander Laipmann astus 1919.a selle seltsi liikmeks. Ta oli sõjaväearst. Loodearmee valged sõdurid tõid endaga kaasa Venemaal möllava tüüfuse (tähniline soetõbi). Dr. Aleksander Laipmann sõjaväearstina nakatus tüüfusse ja suri 1920.a.1.Tallinna sõjaväehaiglas. Dr.Aleksander Laipmannile anti kui arstile kes Vabadussõja ajal ja järel raske tõvega võideldes oma elu ohverdas VR I/3. Lisaks evis ta veel mitmeid kõrgeid autasusid. Aleksander oli vallaline. Tema õemees leitnant Karl Tulmin oli VR I/3 , langes Vabadussõjas, isa tapsid tsaari karistussalklased ja tema onu oli tuntud kunstnik Ants Laikmaa. Aleksander Laipmanni haual on hallist graniidist sammas mis lõpeb kalmulise graniidist büstiga. Samba autor kujur Voldemar Mellik. Sign. V.MELNIK. Andmed:K.Laane eraarhiiv; A.Lüüs „Esimene Eesti Arstide Ühing..., Tallinn (Reval), 1909; Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; Tallinna Teataja nr. 35, 12.02.1920;
