Edgar-Adolf Rajandi (Rosenstrauch) (1902 – 1978)

Edgar-Adolf Rajandi (Rosenstrauch) (1902 – 1978)
Sünd. 25.07.1902 Aegviidu
Surn. 17.07.1978 Tallinn
ER sündis raudteelase pojana. Õppia Tallinna I algkoolis. Jätkas õpinguid Tallinna Raudtee Tehnikakoolis ja Tallinna Tehnikumis. 1925.a. asus Tallinna Linnavalitsuse teenistusse olles statistik, siis aga perekonnaseisuametnik. A-il 1943 –50 oli Perekonnaseisu Keskameti ja Vabariikliku Perekonnaseisu Keskarhiivi juhataja. Neis ameteis olid tal suured teened perekonnanimede korraldamise seaduse elluviimisel. Sõjasügisel 1944 päästis ER väärtuslikke arhiivimaterjale Saksamaale viimisest. Nõuk. okupatsiooni kestmise ajal pidas ER mitmesuguseid ameteid kuni pensionile minekuni 1963.a. See ei tähenda, et ta tegevus nimede uurimisel oleks raugenud, sest just nimede maailma sattununa jäi ER sinna  rohkem kui 50 aastaks. Tegelema hakkas ta nimede uurimisel juba per.ametis töötades, puutus ta seal ju nimedega kõige vahetumalt kokku. Sel ajal hakkaski ta nimematerjale koguma. ER tegi ise või palus  kohal. perekonnaseisuametnikel teha endale väljakirjutisi perekonnasisu algdokumentidest (kirikuraamatud, sünniregistrid jne). 1975.a oli tema kogudes 10000 eesnime mitmeis kirjakujudes, 50000 perenime eri kirjakujudes (ligi miljonilt nimekandjalt!). Tema kogus oli materjale perekonnanimede eri rühmade kohta: olulised olid materjalid 1935-41.a.-il  perenimede muutmiste kohta, perekonnanimede panemise kohta Petserimaal jm.,  Piiblist pärinevad perenimed jne. ER avaldas,  tänu suurele materjalihulgale ja põhjalikule analüüsile, rohkesti nimeuurimusi sageli koos teiste teadlastega (H.Toom, H.Tarand). Näiteks 1970.a. EESTI EESNIMEDEST MATS TÕNISSONI TÄHTRAAMATUTES, 1972.a. KASK PEREKONNANIMENA JA PEREKONNANIMEDES jpm.
ER peateoseks sai aga suurt vastukaja saanud 1966.a. ilmunud RAAMAT NIMEDEST. See raamat tõi talle rahvusvahelise ja ka üleliidulise (üle terve NSVLiidu – tollane Vene impeerium) tunnustuse. Teda kutsuti korduvalt osa võtma üleliidulistest konverentsidest ja nõupidamistest isikunimede küsimustes. 1972.a. valiti ta AMEERIKA NIMEÜHINGU liikmeks. ER artiklitest  ei kooru välja nimepsühholoogia,  millega  ta tõsiselt tegutses, nimelt miks anti isikule just see või teine nimi? Sellega seoses analüüsis ta nii oseseid kui kaudseid allikaid. Selle probleemi mitteavalikustamine oli tingitud nõuk. ajal igasuguse psühholoogia ebasoovitavusest. ER mäletavad kaasaegsed võluva isiksusena., mäletatakse tema sõbralikku naeratust. Ta käis tihti Emakeele Seltsis ja tundis sügavat huvi sealsete probleemide vastu ja rääkis ka enda tegemistest. Püüdis teisi mõista ja ootas et ka teda mõistetakse. Ta oli rõõmus ja  optimistlik inimene, eriti köitev oli tema töörõõm ja raskustest ülesaamine. Mälestus ER-st elab edasi meie emakeeles. 

Andmed: K.Laane ERAARHIIV; E.Rajandi RAAMAT NIMEDEST, Tallinn, 1966;

 Loe lisaks...