August Vannas (1886- 1964) fotograaf
Ettevõtja
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Peeter Keelmann | |||
Mari Sawan | |||
Aleksander Sooper | 31.03.1917 | 28.04.1999 | |
Andres Sooper | 08.09.1950 | 10.01.2011 | |
Helmi Sooper | 29.01.1918 | 04.02.1999 | |
August-Ferdinand Vannas | 05.11.1886 | 01.01.1964 | 22.01.1964 |
Katarina Vannas | |||
Alma Wannas | |||
Anna Wannas | |||
Johannes Wannas |
August- Ferdinand Vannas (1886 1964) fotograaf
Sünd. 05.11.1886
Surn. 1964?
Enne I ilmasõda, õieti just sõja eel, oli Tallinnas rohkesti fotograafe. Lisaks professionaalidele, kes maksid makse, oli tekkinud palju isehakanuid kiirpäevapiltnikke (kutselised fotograafid kutsusid neid hinnasolkijateks). Kutselised fotograafid leppisid kindlais töö-ja hinnareeglites kokku. Need reeglid olid vähenõudlikud, see ilmneb ka endise keiserliku õuefotograafi abilise A.Vannase venekeelsest reklaamkuulutusest. Selles teatab AV, et tema on kella 9-st hommikul kella 7-ni õhtul alati valmis pildistama kõike ja kõiki, hoolimata ruumist, kohast, ilmast. Pildistab elavaid ja surnuid, hooneid ja nende sisemust, esemeid ja inimesi, sündmusi ja vaateid, kõikvõimalikke loomi jne.jne. See kuulutus näitab võimekust, rohkem aga jutustab majanduslikust kitsikusest. A V alustas fotograafia õpinguid 1907 aastal kunstnik E.Reisenbergi käe all Tallinnas. Samal ajal praktiseerides vene rahvusest fotograafi J. Teterini juures, kelle ateljee tol ajal asus vist Narva mnt'l Tallinnas. 1910 läks AV ennast täiendama Peterburi ja sai ettepaneku tolleaegselt keiserlikult fotograafilt Otsupalt (ja ka Dener´ilt) nende juures töötada. Hiljem töötas veel Peterburis saksa rahvusest fotograafi Bulla juures (kes 1918 aastast kolis Saaremaale, elades seal oma elu lõpuni ja annetas oma väärtusliku saarlastest fotokogu ERM-le). 1912. kutsus J.Teterin AV Tallinnasse tagasi ja neist said mõneks ajaks partnerid. Varsti peale naasmist Eestisse avas AV oma ateljee ning töötas fotograafina veel päris pikalt. Võrreldes teiste fotograafidega oli K.Tederi arvates AV-l hea positsioon. 1908.a. oli ta jäädvustanud Peterburis Nikolai II koos Prantsuse presidendi Fallieres'iga ja Rootsi kuninga Gustav V, 1912.a. aga Nikolai II ja Saksa keisri Wilhelm II kohtumise sõjalaeval. Tol perioodil oli tal muidugi hea teenistus. 1925 andis välja fotoraamatu EESTI VABARIIGI LOOMISPÄEVILT 1917 -1925. AV on maetud perekonnaplatsile, kus puhkavad tema vanaema Mari, ema Anna, õde Alma, vend Johannes ja Catherine Vannas, kelle hauakivil on ainsana sünni -ja surmakuupäev (28.06.1880 - 09.03.1944).
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; K.Teder EESTI FOTOGRAAFIA TEERAJAJAID, Tallinn, 1972;