Lembit Odres (1921 – 2010) ajaloolane

Lembit Odres (1921 – 2010) ajaloolane
Sünd. 24.05.1921 Paldiski
Surn. 27.01.2010 Tallinn
Lembit Odres sündis Paldiskis Johannes ja Ida Odrese pojana. Isa oli  hilisem populaarne Paldiski linnapea.  Lembit õppis a-il 1929 – 1935 Paldiski algkoolis,edasi Nõmme progümnaasiumis mille lõpetas 1938 aastal. A-l 1938-1941 käis veel Türi linna eragümnaasiumis (lõpetamisel Türi keskkool). 1941.a. küüditati perekond Siberisse. Lembitu esimeseks töökohaks saigi Kirovi oblastis Perevosi külas olev kolhoos UDARNIK , kus tema töötas põllutöölisena. Koolis omandatud saksa ja inglise keelt polnud kellegagi rääkida. Mõni aeg hiljem  asus ta tööle tööstusartelli  STAHHANOVETS elektrijaama elektrikuna, kus töötas üle 14 aasta. Seal abiellus ta med.õe Ester Möldriga. 1955.a. anti luba sõita kodumaale. Lembitu isa Paldiski linnapea Johannes Odres suri Sevurallag Šarõgino 1941.a., põhjus meningiit.  Uue erinõupidamisega määrati temale §58-13 surmaotsus ja seda 1942.a. st . surmaotsus tehti peale surma.
Lembit Odres asus Eestisse naasnuna 1956.a. tööle  elektrikuna tehasesse EESTI KAABEL.  Seal töötas 1965.aastani ja sealt siirdus õppemeistriks Tallinna Polütehnikumi,  kust ta viidi üle PI EKE PROJEKT vaneminseneri töökohale. Seal töötas lembit Odres etnograafina kuni pensionile siirdumiseni 1981.a. Lembit Odres oli ERM Sõprade Seltsi Tallinna  osakonna juhatuses ja Paldiski linna halduskogu liege selle asutamisest saadik 1996.a. Kodu-uurimist alustas matkates 1959-1968.a-il seljakoti, märkmiku ja fotoaparaadiga mööda Eestimaad. Ta kogus üle 10000 fotonegatiivi, pani aluse kalmistute ja hauatähiste uurimisele. Ühiskondliku inspektorina ja kohakaasluse alusel on võtnud osa mitmete kaitseasutuste tegevusest. 1961.a-st oli ta TA kodu-uurimise Komisjoni liege. 1961.a. ta asutas ja uhatas tehase EESTI KAABEL kodu-uurimise ringi, samuti oli ta TLM kodu-uurimise ringi asutaja ja  juhatuse liige. Lembit Odres algatas mitmeid suuremaid uurimise-, kaitsmise-ja korrastamise aktsioone Haapsalus, Hiiumaal, Lahemaal, Tallinnas jm. Oma tegevusega päästis ta hävimisest ja andis üle arhiivi ja muuseumidesse hinnalisi arhiivimaterjale ja esemelisi kogusid. Näiteks L.Pärtelpoeg rõhutas just Lembit Odrese tagajärjekat tegevust, kui toimus mööbli kogumine Rägavere mõisa tarvis. Lembit Odres tundis vajalikke inimesi ja teda usaldati. Samuti hindasid ja austasid Lembit Odrest paljud muuseumid, kuhu ta  annetas ja vormistas  sisukaid käsikirju, annetas ja aitas määrata esemeid. Tema algatas ka mitmete asutuste kroonikate pidamise.
1964.a. autasustati Lembit Odrest rinnamärgiga ENSV KULTUURITÖÖ EESRINDLANE, 1967.a. sai ta Väikese looduskaitsemärgi. Uue vabariigi ajal  sai Lembit Odresest Paldiski linna aukodanik.  Lembit Odres kirjutas käsikirjadena  uurimuse EESTI RÕNGASRISTID ja PEREMÄRGID. 2004.a. ilmus temalt raamat  VANA ARMAS PALDISKI. Paldiski oli ja jäi tema sügavale südamesoppi alati. Isegi Hiiumaa  suvekodus on tema väike aiamaja täis mälestusi Paldiskist. Hiiumaal võttis ta sõbralikult külalisi vastu, ja sellist korda ja otstarbekat majapidamist mis tema kodus valitses, imetlesid kõik.
Andmed: M.Vilbaste TLM kodu-uurimise ringi BT, Tallinn, 2000; L.Odres VANA ARMAS PALDISKI, Tallinn, 2004;kunstiteadlase pr.L.Pärtelpojalt saadud andmed.

Loe lisaks...

Arthur Tomson (1894 – 1923) meremees/ talunik, VR II/3
Sünd. 18.12.1894 Paide
Surn. 31.03.1923 Tallinn
Arthur sündis Paides tisleri peres. Õppis Paide linnakoolis ja  74. diviisi alamlipnike koolis. Ta oli meremees.  I Ilmasõja  ajal teenis 1914 a. augustist  kuni detsembrini 1918.  293. jalaväepolgus, sis 88. Siberi kütipolgus ja edasi 199.jalaväepolgus.  1917.a. juulikuus  sai alamlipnikuks.  Võitles tsaariarmees  lahinguis Austria-Ungari vastu ja sai 25.03.1915 põrutada. Vabadussõjas alates 17.03.1919.,  teotses  Kalevlaste Maleva tagavararoodu noorte sõdurite instruktorina. Sama aasta  juulikuust oli 3. roodu vanemohvitser, siis ohvitseri asetäitja. 1920.a. jaanuaris 3. roodu ülema kt.  Võitles Punaarmee ja Landeswehri vastu  Pihkva rindel ja Lätimaal.  Sai 1920.a. kevadel 3. roodu nooremohvitseriks, sama aasta sügisel vabastati sõjaväeteenistusest. Teda autasustati  sõjalise vahvuse eest  lahingus 22.06.1919 Skangali mõisa all VR II/3. Ta evis ka teisi riiklikke autasusid. Lisaks anti temale Harjumaal Saue vallas Vanamõisas Vanamõisa talu. Peale sõda  oligi Arthur  talunik. Arthur Tomson oli abielus Adele –Leontinega, kes oli varem olnud abielus Vabadussõjas langenud Johannes Ludvigùga (VR II/3). Arthuril ja Adelel oli ühine poeg  Harry-Fred.
Andmed:  Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;