Anton Raadik ( 1917 – 1999) poksija
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Anton Raadik | 15.01.1917 | 13.03.1999 | 30.05.1999 |
Anton Raadik ( 1917 – 1999) poksija
Sündis. 15.01.1917 Raikküla v.
Surn. 13.03.1999 Cicago, USA
Anton Raadik sündis ja kasvas Harjumaal. A-il 1924- 1930 õppis Raikküla algkoolis. Lõpetas 1938 Tallinnas mööblitehniku erialal Riigi Tööstuskk-i. Regulaarselt hakkas treenima 1933 TALLINNA POKSIKLUBIS Nigul Maatsoo juhendamisel. 1937 osales EM-il Milanos 1939 kehakaalus kuni 73 kg Euroopa meister (1939 võitis Dublinis EM-tiitli). 1937 langes EM-il 2. ringis välja. 1936, 1937 ja 1939 Balti meister. Tuli 1937 ja 1939 (kuni 73 kg) ning 1940 ja 1941 (kuni 80 kg) Eesti meistriks. Käis 1939 Euroopa koondise liikmena USA-s KULDKINDA-turneel. 1940 jõudis NL-i absoluutsetel mv-tel poolfinaali, 1941 kuulus NL-i võistk mv-tel DÜNAMO koondisse. Msp (1940). Amatöörina võitis 130 matšist 118 (87 nokaudiga). 1943 siirdus Soome ja jätkas poksimist elukutselisena (1944–1946 Rootsis, a-st 1946 USA-s). Peeti üheks keskkaallaste maailmameistri kandidaadiks. Pidas a-il 1946- 1952 elukutselisena 63 matši, võitis neist 37, kaotas 25 ja viigistas 1. Pärast tegevspordist loobumist oli profiliigas mitme tiitlipretendendi nõustaja. Avaldas 1940 ja 1941 KEHAKULTUURIS poksikirjutisi, on kirjutanud raamatu MY STORY (1948).
Ligi kahe aastakümne jooksul (1933 - 1952) jõudis Anton Raadik kui tipppoksija ennast tuntuks teha mitte üksnes Vanas Maailmas, vaid ka elukutseliste leeris USA-s. Ameerikas, kus tal eluunistusest - tulla esimese eestlasena maailmameistriks - jäi temast mitteolenenud põhjustel õige vähe puudu. 1946. aastal USA-sse siirdunud Anton Raadik kadus äkki oma võimete tipul. Ta valis elupaigaks Chicago, linna, kus juba ammu olid leidnud pesa Ühendriikide peamised gangsterijõugud. Eestlase karjäär profipoksi sünnimaal algas muljet avaldavalt. 1946. aasta lõpuks oli kaotuseta püsinud Anton Raadik võitnud seitse matši, neist kuus nokaudiga. Anton Raadiku poksimatšid tõid korraldajatele sisse soliidseid rahasummasid ja see ei jäänud allilmategelastele märkamatuks. USA maffia pakkus Anton Raadikule mitmeid ebaausaid tehinguid. Kõigist neist ettepanekutest ütles ta ära, kuna Anton Raadik tahtis ausate võistlustega tõestada, et väärib matši MM-tiitlile. Ta tahtis maffiameestele näidata, et saab ka nendeta hakkama. Seepeale teda hoiatati ja ähvardati. Mitmel korral läks asi isegi füüsilise arveteklaarimiseni. Viiekümnendate aastate alguses peksid gangsterid Anton Raadiku sõnakuulmatuse pärast väidetavalt nii läbi, et mees invaliidistus. Hiljem ei mäletanud poksija või ei tahtnudki mäletada, mis temaga õieti juhtus. Sellega ehk võibki seletada tema ootamatut poksist eemalejäämist ja kadumist aastakümneteks. Tugev poksijana ja tugev isiksusena, osutus Anton Raadik võitluses allilmaga siiski jõuetuks. Eestlasele omase sirgjoonelisuse ja aususega, nagu näitas Anton Raadiku kurb saatus, polnud Ameerikas midagi peale hakata. See, et USA profipoksi juhtisid juba kahekümnendatest aastatest alates gangsterid, polnud kellelegi saladus. Ameerika suurimad ajalehed kirjutasid 50 aastate alguses, et tänases Ameerikas juhivad profipoksi gangsterid, kes terroriseerivad üksikuid ausaid mänedžere. Hämmastava küünilisusega ja mitmesuguseid survevahendeid kasutades vabanevad nad konkurentidest. Poksimaffia, kuigi oma hiilgeaegadega võrreldes tunduvalt tagasihoidlikum, tegutses edasi. Veel praegugi tunduvad mitme poksimatši tulemused äritehinguna, kus spordiga pole midagi ühist.
1944 abiellus Anton Raadik Helsingis Terttu Ryynäneniga, 1945 sündis perre poeg Kare.
Anton Raadik elas 1993–99 Chicagos hooldekodus. Tema asukoha avastas, aitas ta hooldekottu paigutada ja pidas lõpuks temale Cicagos matusekõnegi kirikuõpetaja Arnold Talistu. Anton Raadiku enda ja lähedaste soovil toodi tema põrm Ameerika Ühendriikidest kodumaale ja sängitati 30. mail 1999 Tallinna Metsakalmistule spordiveteranide viimasesse puhkepaika oma kunagiste poksikaaslaste kõrvale. Just samal päeval möödus 60 aastat ajast, mil Balti jaama kogunenud rahvahulk vastset Euroopa meistrit ning USA-st KULDKINDA-turneelt naasnud meest kui spordisangarit soojalt vastu võttis.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; J. Sepp, J. Maidlo, MIS JUHTUS ANTON RAADIKUGA? Tallinn, 1997; T.Lääne EESTI POKS 100. LÜHIÜLEVAADE POKSIST EESTIS 1910–2010, Tartu, 2010; T. Karuks. 101 EEESTI SPORDILUGU, Tallinn, 2011;