Paul Keres(1916-1975)

Sportlane

Kultuurilooline haud

V, Kuulsuste küngas, 2, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Krista Keres 09.03.1954 06.08.2004
Maria Keres 24.04.1917 31.10.2014 18.11.2014
Paul Keres 07.01.1916 05.06.1975 10.06.1975

 

Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister

Sünd.07.01.1916 Narva
Surn. 05.06.1975 Helsingi
Mis on sirge rühi, heade kommete, korrektse välimuse mõõt? Kas väikelinna poepidaja ja õmbleja perest saab välja kasvada mees, keda maailma pealinnade kõrgemas seltskonnas, vaimuaristokraatia hulgas, mäletatakse kui meeldejäävalt aristokraatlikku, galantset ja sädelevat isiksust? Saab. Kui peaks näiteid vaja minema, on üks kohe olemas - Paul Keres.
PK vanemad olid Pärnust oma esimese poja Haraldiga (hilisema akadeemikuga) läheneva sõja eest pagenud Narva. Vabadussõjale jäi perekond ikkagi jalgu. Pärnusse jõuti tagasi siis, kui Paul oli 6-aastane, siin omandas ta ka  keskhariduse. Hoolimata viga saanud ja elu lõpuni traumeeritud vasakust käest, arenes Paul kehaliselt hästi. Eriti meeldis talle mängida tennist, milles tema tehnikat ja andekust hinnati tähelepanuväärseiks. Male haaras teda juba poisikesena. Napilt 13-aastasena võitis PK täiskavanute hulgas Pärnu meistritiitlile peetud välkturniiril kõiki oma vastaseid. Nüüd oli ta maletaja. Muidugi läks rahvusvahelisele tasemele murdmiseks veel veidi aega, sinnagi jõudis PK juba 1935. Ta tundis huvi kõigi võimaluste vastu, mis lubasid oma oskusi edasi viia. Üheks selliseks oli kirimale.
Malemänguks vajalikku kombinatsioonilist mõtlemist saadavad tihti ka musikaalsus, keeltevaist ja matemaatiline taip. Kõik need kolm olid olemas ka PK-l. Tartu Ülikooli läks ta 1938 õppima just matemaatikat. Õppis seal1941 aastani olles ka 1936-40 ajakirja EESTI MALE peatoimetaja.   Elurütm ei sobinud aga enam akadeemilise eluga ja nii jäi stuudium lõpetamata. Siiski sai ta ülikoolist endale naise - Maria - ja temaga hiljem kaks last. Keeli ta enda meelest ei õppinud - võta aga sõnaraamat, hakka selle abil lugema ja ongi keel selge.
1938 korraldas Hollandi raadiokompanii AVRO turniiri maailma kaheksale tugevamale. Selleks ajaks polnud ehk enam üllatuseks see, et nende kaheksa hulka kuulus Aleksandr Alehhini, Reuben Fine'i, Mihhail Botvinniku, Max Euwe, Samuel Reshecsky, José Raūl Capablanca ja Salo Flohri kõrval ka PK, küll aga just see, et just tema turniiri võitis. Ta kuulutati valikult maailmameistritiitli pretendendiks Alehhini vastu. Eesti juubeldas - PK oli sel hetkel rahvusvaheliselt kuulsaim eestlane. Kuigi PK oli mitmel puhul ka tõenäoliseim pretendent maailmameistritiitlile, juhtus ikkagi nii, et ta meistrimatšini ei jõudnud, olleks kolmel korral pretendentide turniiril teine. Maleajaloos ongi teda nimetatud igaveseks teiseks.
II maailmasõja eelõhtul ei olnud PK kogu Eesti male. Eesti koondis võistles maleolümpial aastatel 1935-39 neljal korral ja võitis viimasel neist Buenos Aireses pronksmedali. Sel ajal tegi PK ka oma elu kõige olulisima valiku. Euroopa kohal olid kõuepilved ja tal oleks olnud mitmeid avatud teid, kuid ta otsustas naasta Eestisse. Kahjuks jäi ta seetõttu Nõukogude Liidu suletud malesüsteemi. Mitte kohe, sest vahepealsed Saksa võimu aastad veetis ta samuti Eestis. Vähesed aimavad, milline ränk ideoloogiline võitlus käis Nõukogude Liidu male telgitagustes. PK koges seda valusalt, aga ta jäi tippmalesse püsima. Kolmel korral sai PK-st NSV Liidu malemeister. 1952-64 tuli ta NSV Liidu meeskonnas seitsmel korral maleolümpial kuldmedalile.
Suurmeister tegi oma elu jooksul kaasa 198 ametlikul maleüritusel ja mängis seal 1934 partiid, millest võitis 952, viigistas 794 ja kaotas 188. Ka surm sai ta kätte veel kui turniirimaletaja. PK suri Helsingis, kui ta oli tagasiteel koju ühelt järjekordselt turniirilt Kanadas. PK on üks väheseid eestlasi, kellest nõukogude ajal oli võimalik avaldada fotosid tema hiilgeajast, kuhu loomulikuna kuulus sini-must-valge lipp. Maletaja osutus ka represseerijate jaoks lihtsalt harjumatult suureks. PK oli jäädvustatud ka  Eesti Vabariigi 5 kroonisel rahatähel.

Andmed: P.Keres IGAVENE TULI, Tartu, 2006; V.Heuer MEIE KERES, Tallinn, 2011; M.Rõtova MÄLESTUSI PAUL KERESEST, Tallinn, 1983; EESTI AJALUGU ELULUGUDES.101 TÄHTSAT EESTLAST, Tallinn, 1997; http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=90&ItemID=211