Kristjan Torop (1934–1994) folklorist, rahvatantsupedagoog, lavastaja.

Kristjan Torop (1934-1994) folklorist, rahvatantsupedagoog, lavastaja.

Sünd. 05.03.1934 Ahja v.
Surn. 28.11.1994 Võru

 KT sündis ja kasvas talupidajate neljalapselises peres. Alghariduse sai K T Ahja algkoolis.Aastatel 1949 - 1955 omandas ta kesk- ja erihariduse  Tartu Õpetajate Instituudis (varasem Õpetajate Seminar). KT spetsialiseerus eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, lisaks sellele omandas ta ka võimlemisõpetaja kutse. Esimesed kokkupuuted rahvatantsuga olid Õpetajate Instituudi rahvatantsurühmas, mida juhatas Helju Mikkel. KT-st sai peagi rühmajuhi abiline - treener. Ida Urbel asutas  sama instituudi juurde lavatantsurühma, mille eesmärgiks oli teatri tantsijate ettevalmistamine. 1950. aasta detsembris tegi ta KT-le  ettepaneku osaleda VANEMUISE tantsurühma koosseisus. Siit said alguse KT esimesed tutvused klassikalise balletiga. Algas eluperiood, kus K T tuli jagada end teatritöö ja õpingute vahel. 1955.aastal lõpetas KT Õ I-i ning sai töökoha VANEMUISE tantsutrupis. A-il1955 - 1959 oli sõjaväes, kuid 1. detsembrist 1959 on KT uuesti VANEMUISE palgalehel kuni 1962  aastani, mil KT otsustas suure koormuse tõttu  teatritööst loobuda.  KT abiellus 1959.aastal Vaike Lihtsaga. 1961.aastal sündis nende perre tütar Tiina, kümme aastat hiljem (1971) poeg Toomas. 1960 astus KT Tartu Ülikooli. Huvi eesti keele ja terminoloogia vastu, isikliku rahvatantsude kartoteegi koostamine ja aktiivne treeneritöö  kujundas K T otsuse lõputöö valikul - selleks sai EESTI RAHVATANTSU OSKUSSÕNASTIK (ILM. 1966). 1965. aastal lõpetas K T Tartu Ülikooli ja asus koos perega elama Tallinna.  K T jätkuv huvi harrastustantsu vastu viis ta Rahvaloomingu Maja poolt korraldatud rahvatantsujuhtide kursustele, mille lõpetas Värskas 1966 tantsuõpetaja tunnistusega. 1966.a. loodi Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm, mille üheks asutajaks ja kunstiliseks juhiks  aastatel  1966 - 1976  oli K T. 1969. aasta kevad-talvel sündis tolleaegse Lauluväljaku direktori Fred Raudbergi ettepanekul tantsukollektiiv, mille eesmärgiks oli Vabaõhumuuseumis turistidele esinemine. Sellele nime LEIGARID otsis KT murdesõnastikust. K T süüvis  Eesti Rahvaluule Arhiivi tantsumaterjalidesse avastades enda jaoks rahvatantsude  variandirohkuse.  A-il (1969 - 1990) LEIGARITE juhina olid KT-s. ühendatud teoreetiline uurija ja praktik, ta  korrastas rahvatantsualast mõistestikku ja avaldas tantsude õpetusi olles ka üks folklooriliikumise eestvedajaid.  1985. aastal toimus Tallinnas  rahvusvahelise organisatsiooni CIOFF XVI maailmakongress. Järgmisena teostus 1986. a. esimene ulatuslikum folkloorifestival VIRU SÄRU. 1987. aastal toimus Vilniuses esimene rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. 1988 oli ta Eesti Folklooriseltsi üks asutajatest ning samast aastast selle esimees.1989 - 1994  töötas ta Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskuse folklooribüroo koosseisuline töötajana. K T on ühtekokku kirjeldanud üle 60 tantsu. Tema poolt on loodud mitmeid tantsusüite. Ta on tõlkinud ja kirjeldanud Leedu, Läti, Liivi, Soome, Rootsi ja Tatari tantse. KT pälvis palju tunnustusi. Kaasteelised on tema kohta öelnud, et suurem osa KT eluteest kulges ajas, kui rahvakultuur oli tõstetud petlikuks lipukirjaks. Tema tegeliku tähenduse esiletoomine polnud mitte ainult ebasoovitav, vaid ka karistatud tegevus.  K T patrioodina  (KT oli julge inimene, kes ei peljanud minna vastuollu ühiskondliku arvamusega, seda nii Moskvas kui ka Eestis) tegeles sellega perekonnast ja rahvast kaasa saadud vabaduse ideaali ja iseolemise püüu nimel. Inimesena oli KT mõnus, erakordselt tolerantne, hea suhtleja ja  vähesed inimesed suudavad olla nii aktiivsed kuulajad. K T oli intelligentne ja  peenetundeline. Kolm pahet oli ka: suitsetas liiga palju, töötas liiga palju ja jõi palju kanget kohvi.

Andmed: U.ToomiKAERAJAANIST TANTSUPEONI, Tallinn, 1983; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

http://www.leigarid.ee/ajaleht/ajaleht04.html

http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/Rahvatantsuliikumine-ja-tantsupidu/rt_2000/rt_torop; www.tlu.ee/files/arts/.../Eesti8ceb42fe7901bc7ac2004c1686e24341.d.;

http://ahjamuuseum.edicypages.com/blog/ahja-poiss-kristjan-torop-leigarite-asutaja-juht-ja-vaimne-isa; http://www.errs.ee/index.php?id=11398