Voldemar Mellik(1887-1949)

Voldemar Melliku haud

Voldemar Mellik (1936.aastani Melnik)(1887 - 1949) skulptor

Sünd. 11.05.1887 Püssi v.
Surn. 24.11.1949 Tallinn
VM sündis Purtse külas koolmeistri pojana. Õppis Narva linnakoolis. Edasi suundus  Stieglitsi kunstikooli kus õppis 1908- 1913.a.-ni. 1914.-18 jätkas õpinguid Peterburi kunstide-akadeemias. Alates 1920.a töötas PALLASES  skulptuuri-ja joonistusõpetajana. Skulptuuri õpetas lühiajaliselt, sellega hakkas täies mahus tegelema A.Starkopf. Joonistusõpetajana olid tal suured teened, ta nõudis natuuri tähelepanelikku jälgimist, anatoomia head tundmist ja nähtu fikseerimist tugeva konstruktiivse ülesehituse ning terviklikkusega. VM täiendas omi oskusi Saksamaal, Pariisis ja Roomas. VM tehnilised võimed, vormikindlus ja stiilipuhtus ning sisutihedus ilmutasid kiiret arengut ja ta looming pälvis kodu-ja välismaal suurt tähelepanu. VM kunstilooming on realistlik, stilismi- ja ekspressionismisugemetega. On teinud mitmeid hauamonumente ja Vabadussõja mälestussambaid,  viimastest 1921.a. Narva, 1923.a. Lüganusele ( muuseas Lüganuse vabadussammas on üks omapärasemaid Eestis ka seetöttu, et see on ainus sammas, mida on kolm korda üles pannud ühe pere liikmed; esimese ja teise samba isa ja kolmanda samba taastas poeg), 1924.a. Vaivarasse, Põltsamaale ja Haapsallu, 1925.a. Äksi, 1926.a. Kurssi ja Rõugesse. Tähelepanu on pälvinud  figuraalne LAPS KASSIDEGA, HOMMIK, MÕTLEJA (graniit). VM teoste paremikku kuuluvad graniidist  aktifiguurid ESKSTAAS, PUHKAJA, ÄRKAMINE -  neile kõigile on iseloomulik selge vorm, kaunis siluett ja stiliseering.   Kavandas Kadrioru lossi aiapoolse fassaadi baroksed pronkskujud KOIT JA HÄMARIK (1936, hävisid II maailmasõjas), valmistas pronksist lõvid Kadrioru Admin. hoone sissekäigule. Kuju PÕLEVKIVIKAEVUR eest sai Pariisi maailmanäitusel 1937.a. grand prix. Lõi  nais-ja meesfiguurid Tall.  Haigekassa sissekäigu portaalile  Tõnismäel. Eesti kunsti varamusse kuuluvad tema tugeva vormitundega portreedest FR KUHLBARS, POISI PEA, KALAMEES KAREPALT,  K.E.SÖÖT, J.HURT, M.HÄRMA. Loonud  monumendi Fr.R.FAEHLMANNI´le. .Ta kavandas Vabadussõja mälestussambad veel  Otepääle 1926.a., Alatskivile 1927.a., Järva-Peetrile 1928.a., Järva-Madisele, Järva -Jaani 1929.a.,  ja Randu 1930.a.. VM kujundas Tartu Raadi kalmistule hauasambad Fr.R Faehlmannile, G.Roht´ile, A.J.P. Eisenschmidtile; Tallinnas Siselinna kalmistule A.Laipman´ile jt. Ta oli ka kunstiühingu PALLAS juhatuse liige ja 1934.a-st. Tartu Kunsti-ja Kirjanduse Klubi esimees. 1935.a.asus Tallinna Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuks ja skulptuuritöökoja juhatajaks.  A-st 1938. on VM Kultuurkapitali Ku.Ku. Sihtkapitali valitsuse peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. Võttis osa eesti kunsti välisnäituste korraldamisest. VM katsetas ka klaasilihvimisega. VM  kujunes Jaan Koorti, Juhan Raudsepa ja PALLASE koolkonna juhtivate skulptorite kõrval paari aastakümnega üheks arvestavamaks jõuks eesti skulptuuris. Tema loodusfiguurid, portree- ja monumentaalplastika moodustavad kunstiküpse lehekülje eesti skulptuuriloos XX sajandi 20- 40. aastatel. Nõukogude ajal oli VM ESTONIA teatri reljeefide kaasautor, valmistas A.Alle (1940), D.Vaarandi  (1947) ja V.Kingissepa (1948) portreed.   V M lemmikmaterjaliks on pronks ja graniit ning Saaremaa dolomiit.  Tema sammastele on omased omalaadne lähenemisviis ja paikkonna iseärasuste arvestamine ja ükski sammas ei korda teist. Õnneks on enamus tema sambaid taastatud ja see annabki võimaluse imetletada ennesõjaaegse monumentalkunsti näiteid.
Andmed: M.Alas VOLDEMAR  MELLIK (1887-1949), Tallinn, 1985; EBL, Tartu, 1926/29; EBL TÄIENDUSKÖIDE, Tallinn, 1940; EE 14 kd, Tallimm, 2000; EESTI KUNSTI AJALUGU 1/II ja 2 kd, Tallinn, 1970/77; K.Laane ERAARHIIV;

Loe lisaks...