Otto Lahi (1917 – 2009) sporditegelane, kirimaletaja

Otto Lahi (1917 – 2009) sporditegelane, kirimaletaja
Sünd. 04.01.1917 Tallinn
Surn. 23.10.2009 Tallinn
Otto Lahi sündis Tallinas vedurijuhi abi perekonnas. Tema  ema pärines Tapalt ja pereisa lasi end peagi sinna tööle saata. Otto alustas oma haridusteed Tapa algkoolis ja ka gümnaasiumi lõpetas ta 1936.a. Tapal. Sportima innustas teda Tapal õpetaja Arnold Niitme. Parima tulemuse saavutas kaugushüppes – 6.72. Peale kooli astus sõjaväkke nagu kõik tollased noormehed. 1937.a. lõpetas sõjaväeteenistuse Tondi aspirantide koolis. Isa haigestus ja ülikooli minemise asemel tuli asuda tööle.  Raudteevalitsus oli eestiajal huvitatud sõjakooli –ja gümnaasiumiharidusega noortest. Otto sai tööle Järve raudtejaama esmalt töömehena, hiljem oli pöörmeseadja. Otto õppis ja täiendas end pidevalt. Seda ka nõukogude ajal, mil lõpetas esmalt  Vilniuse raudteetehnikumi ja 1967.a. veel Leningradi raudteeinstituudi.  Juhuse ja segaduste tõttu pääses nõuk. vene sõjaväeteenistusest. A-il 1959-1962 töötas ta Nõmme jaamaülemana.  Siin töötas ta samasuguse hoole ja pühendumusega nagu ikka, aga  ta sai väga tuntuks, kuna  hakkas kaunistama Nõmme jaama ümbrust lilledega. Seda käidi üle tereve  vabariigi vaatlemas-imetlemas. Hea töö eest suunati ta tööle Tallinna Raudteevalitsusse, kus ta sai vanemrevidendiks.  Seal töötas Otto Lahi kuni pensionini.  Aga Ottol olid ka oma hobid. Ta oli Eesti raudtee elav ajalugu. Töötades 44 aastat raudteel, tundis ta seda maailma põhjalikult ja kirjutas sellealaseid raamatuid. Mainida tuleks tema teost  10 AASTAT EESTI RAUTEEKONNA SPORDIVETERANIDE KOONDISE TEGEVUST  (1991). Lausa unikaalne on  tema inglise-vene-eesti raudteesõnaraamat ja  vene-eesti tehnikasõnaraamat. Tema oli ka kirimale turniiride harrastaja/võitja ja maleraamatute autor. Uuris ka spordiühingu LOKOMOTIIV  ajalugu, sest ta tegutses ligi 50 aastat LOKOMOTIIVI spordiorganisaatorina ja juhtis ühingu veteranide tegevust, oli ka LOKOMOTIIVI auliige (1957). 1976 tuli Eesti kirimalemeistriks. Võitis rhv kirimaleturniire (1978, 1980, 1989). Töötas 44 aastat Eesti raudteekonnas 9 eri ametinimetuse all – jaamakorraldajana, jaamaülemana (Nõmmel), Tallinna jaamaülema asetäitjana, vanemrevidendina jne. Otto Lahi oli ka a-il 1985–1997 EESTI SPORDIVETERANIDE KOONDISE/LIIDU aseesimees. EESTI SPORDIAJALOO SELTSI asutajaliige (1989), SPORDIVETERANIDE LIIDU auliige (1997).
Otto Lahi abikaasa oli võrkpallur ja spordipedagoog Juta Lahi.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; NÕMME SÕNUMID, 16.11.2007; www.kergejoustik.ee/ruby3/bibliograafiad/302-lahi-otto

Juta Lahi (a-ni 1936 S c h l o s s m a n n) (1921- 2012) võrkpallur ja spordipedagoog
Sünd. 26.09.1921 Tartu
Surn. 04.04.2012 Tallinn
Juta Lahi  (1936–62 S i l d r e, 1962–82 K e r e m) sündis ja kasvas Tartus. Lõpetas 1943 Tartu 5. gümn-i ja 1949 TRÜ KKT. Koolipõlves harrastas paljusid põhispordialasid. Teda innustasid õpetaja Helmi Jürisoo ning hiljem treenerid Aleksander Rünk, Edgar Naarits, Paul Määrits ja Hilda Preikoch. Oli 1947 ÜSK võrkpallinaiskonnas Eesti karika võitjaid ning 1948 ja 1949 Eesti mv-te pronksi võitjaid. 1949 Tartu naiskonnas nelja linna turniiri võitjaid. Töötas 1947–1948 kehalise kasvatuse õpetajana TRÜ-s ning 1948–1979 Tartu Õpetajate Inst-s, Tartu Pedagoogilise Kooli harjutuskoolis ja Tartu Muusikakoolis. Oli 1962–1970 KALEVI  Tartu territoriaalnõukogu sekretär, 1971–1982 Tartu SPORDIVETERANIDE KOONDISE ja hiljem EESTI RAUDTEE spordiveteranide koondise sekretär.
Juta Lahi oli  Otto  Lahi abikaasa.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001;