Harald Arman (1910 – 1965) arhitekt
Arhitekt
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Klaudia Arman | |||
| Harald Armann | 22.05.1910 | 13.10.1965 | 16.10.1965 |
| Pilvi Koidu | 16.09.1922 | 25.03.2002 | |
| Maria Raibuškina | 27.03.1910 | 02.03.1999 | |
| Boriss Varvas |
Harald Arman (1910 – 1965) arhitekt
Sünd. 22.05.1910 Tallinn
Surn. 13.10.1965 Tallinn
HA lõpetas 1933.a. Tallinna Tehnikumi. Oli 1941-44 Punaarmees. Naastes Eestisse töötas 1944- 55 ENSV Arhitektuuri Valitsuse juhatajana. 1955-64 ENSV Rkl. Ehituse ja Arhitektuuri Komitee esimehena. Oli ENSVL arhitektide liidu asutajaid. 1945.a. Ta oli ka NSVL Arhitektuuriakadeemia k-liige 1950.a.-st. Tegutses linnaehituse alal, olles Tallinna kultuurikeskuse hoonestusprojekti 1947 ja generaalplaanide (1952, 63) ning Pärnu keskuse hoonestusprojekti (1952) autoreid. 1930.a-il kavandas Tallinna mitu funktsionalistlikku hoonet. Kui sõda Tallinna oli purustanud tuligi HA 1945 välja kultuurikeskuse ideega. Praeguse Solarise vanalinnapoolse otsa alla tulnuks raamatukogu ja Rävala puiestee äärde kunstimuuseum. Tallinna Stalini väljak (aastani 1949 Keskväljak) (H. A, Otto Keppe, Voldemar Meigas) kui ka Kultuurikeskus (H. A) pidid hoolimata käimasolevast ehitusest saama veelgi monumentaalsema ilme. Stalini väljaku tsentrisse kavandatud ministeeriumide maja pidi asendama Moskva "stalinlikest tornidest" (à la Moskva Ülikool) lähtuv Nõukogude Maja (Oleg Ljalin, 1952-54). Oluliseks tänavaks kujunes ka Stalini väljakult itta suunduv Narva maantee. 1952. aasta mais jaotati Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna oblast, Tartu oblast ja Pärnu oblast. Seega pidi senine suvituslinn Pärnu oblasti keskusena saama ka "sobivama" näo. Samal aastal kavandaski HA Pärnule kui oblastikeskusele kohasema südamiku.
AH oli EESTI ARHITEKTUURI AJALOO peatoimetaja. Oli 1960.a-st ENSV teeneline kunstitegelane ja mitmekordne ENSV riikliku preemia saaja.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EESTI ARHITEKTUURI AJALUGU, Tallinn, 1965:
