Artur-Leopold Mutli (1894 – 1970) sõjaväelane, VR I/3
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Artur Mutli | 31.08.1894 | 05.05.1970 | 10.05.1970 |
Hilda Mutli | |||
Alma Treude | 03.03.1908 | 03.08.2006 | |
Arthur Treude | |||
Edgar Treude | |||
Rihard-Hugo Treude | |||
Taivo Treude | 18.06.1938 | 08.01.1997 |
Artur-Leopold Mutli (1894 – 1970) sõjaväelane, VR I/3
Sünd. 31.08.1894 Viljandi
Surn. 05.05.1970 Tallinn
Artur sündis Viljandis lihakaupmehe peres. Õppis Viljandi linnakoolis. Teenis juunist 1912 vabatahtlikuna tsaariarmees 197.Lesnoi jalaväepolgus. I ilmasõja ajal oli oma polguga 1914.a. rindel. 1915.a sai lipnikuks. Oktoobrist 1916. oli ta 2.Riia Läti kütipolgus 8. roodu ülem. Võitles lahinguis Saksa vägede vastu Valgevenes ja Riia rindel. Sai ka põrutada. Aprillis 1917. 1.Eesti polgu 5.roodu, hiljem 8.roodu ülem, siis aga diviisi staabis. Tõusis aukraadilt, olles 1918.a. märtsis leitnant. Vabadussõja ajal novembrist 1918 Ajutise Valitsuse komandant ja peastaabi komandandi jaoskonna ülema abi , sai 1919 ülemaks. Sama aasta lõpul piirivalve valitsuse staabi ülem. 1919.a. sügisest anti temale kapteni aukraad. Maist 1920 korraldusvalitsuse inspektori osak. ülema abi. 1920.a. juunis vabastati ta sõjaväeteenistusest. Vabadussõjas ülesnäidatud teenete eest Eesti Vabariigi heaks, anti temale VR I/3. Evis ka teisi kõrgeid riiklikke autasusid. Peale sõda pidas Rakveres a-il 1921-1926 liimivabrikut, see pankrotistus. Õppis a-il 1926-1927 alalisväe ohvitseride kursustel. Oktoobrist 1926 oli Sakala jalaväerügemendi 1. laskurkompanii, märtsist 1928 2. laskurkompanii rühma ülem, juulist 1930 Tallinna garnisoni vahipataljoni 2. kompanii rühmaülem. 1930.a novembris vabastati sõjaväeteenistusest. Töötas Viljandis isale kuuluvas August Mutli liha-ja vorstikaupluses. Oli Sakalamaa EVL ja VRVÜ Viljandi osak. liige. Detsembris 1935 juunini 1936 Tallinna Keskvanglas vabadussõjalaste liikumises osalemise eest. Seejärel pidas isa äri. 1940.a. detsembris, punavõimu ajal, sellest loodud Viljandi liha-ja vorstitööliste artelli juhatuse esimees ja kassapidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Viljandis. Mõisteti märtsis 1942. kümneks aastaks vangi. Oli Sverdlovski obl. SevUralLagis. Mais 1953 vabanes vangist, oli asumisel Krasnojarski krais, oktoobrist 1955 Tomski obl. Tšainski rajoonis, juunis 1959 vabanes. Elas Tapa raj. Aravetel ja Abja raj. Mõisakülas, töötas raudteel ja metsamajandis, viimaks elas Tallinnas tütre pere juures. Suri Tallinnas Mustamäel toimunud liiklusõnnetuses.
Artur Mutli oli abielus Hilda Mutliga, peres kasvas tütar Ethel-Kai. Abikaasa ja tütar küüditati 1941.a., vabanesid 1958.a.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi, 2016;