Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Aleksis Kuusik

Timotheos Kuusik (1863 – 1940) õpetaja, kultuuritegelane
Sünd. 05.01.1863 Muhumaa
Surn. 14.05.1940 Tallinn
Muhus, Hellamaal Lalli külas vabadiku suures peres (9 lapsest teisena) sündinud Timotheus  Kuusiku isa oli Jüri (Georg), ema  aga pulmalaulik Nänn (Kadri- Jekaterina). Vanemad olid õigeusklikud, muidugi ka lapsed. Timotheos omandas algteadmised Lõetsa külakoolis. Edasi õppis Hellamaa apostlik-õigeusu kihelkonnakoolis ja Kuressaare õpetajate ettevalmistamise koolis. A-l  1879 -1882 õppis ta   tollal vene keeles teotsevas TARTU ÕPETAJATE SEMINARIS.  Õpetajana töötas Harjumaal,  Arukülas jm. 1892. a. asus Tallinna, kus töötas eesti keele õpetajana mitmes koolis: Nikolai gümnaasiumis, tütarlaste kommertsgümnaasiumis jm. Oli seltskondlikult väga aktiivne, tegi kaastööd ajakirjandusele  nagu POSTIMEES, VALGUS, OLEVIK, avaldas tõlketöid,  tõlkides J.Miltoni KADUNUD JA JÄLLELEITUD PARADIISI,  Aisopose VALMID  ja hulgaliselt vene klassikuid. On kirjutanud lühijutte ja luuletusi pseudonüüm Lennula nime all. 
Ulatuslikumad on tema jutustus ELU TSAARI EEST  ja  VIIMNEPÄEV HARJU ALEVIS. 1903. a. (2. trükk 1914) ilmus Timotheus  Kuusiku üks olulisim teos VENE-EESTI ja EESTI-VENE  SÕNARAAMAT, samuti seletav VENE-EESTI SÕNARAAMAT.   Õpetajana asutas ning juhtis laulukoore ja näiteringe, ta oli  kultuuriühingu SARTELASED abiesimees.  Ta koostas lisaks teistele õpikutele lauliku eesti koolidele KOOLI KANNEL, kus oli ka lühike noodiõpetus,  mille toimetas Fr. Kuhlbars. 1893.a. pani ta aluse koos A.Jansoniga (pedagoog ja ühiskonnategelane) aluseTallinna avaliku algkoolide õpetajate raamatukogule, kuhu õpetajad tõid esialgu ise raamatuid. Selle baasil asutati 1920.a. Tallinna Linna Pedagoogiline muuseum. (likvideeriti 1945.a.). Ta kogus J.Hurdale üle 2600 rea regivärsilist rahvlaulu. Ta oli Saaremaa saadikuna ka Maapäeva (eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu) esinduskogu  liige. Oli kauemat aega ka Tallinna volikogu liige, oli linna isiklik aukodanik . Kuulus veel  mitmetesse olulistesse seltsidesse nagu EKS juhatusse, riigikaitseorg.-i ÜHISTÖÖ Tallinna osak. jmt. Õpetajana töötas ta 1882. aastast kuni 1933. aastani, ning loobus ametist, olles saanud 70-aastaseks. Timotheus Kuusiku suhtumist venestusse, eriti tema sidemed A.Grenzsteiniga , vajaks erikäsitlust.
Timotheus Kuusik elas Allika tn majas nr 3-1 1908. a-st kuni 1940. a-ni. Abielus oli ta  Anna Mariaga, perre sündis seitse last – neli poega ja kolm tütart . Pensionipõlves juhatas Timotheos  naabruses asuvas  algkoolimajas laulukoori ja näiteringi kuni oma äkksurmani.
Temaga samas  majas elas Timotheus Kuusiku poeg Aleksis (Aleksei) Kuusik, kes oli hiljem tuntud koolitegelane, füüsika-, matemaatika- ja kosmograafiaõpetaja ning koolijuht. Ta oli 1919–1940 ja 1944–1946 Gustav Adolfi kooli direktor. Timotheus Kuusiku teine poeg Vladimir Kuusik oli Viljandi, Tartu ja Tallinna ringkonnakohtu esimees.  Aga tuntud ühiskonnategelased ja suured patrioodid olid  ka tema teised lapsed. Allika 3 elas 1930. aastate keskel ka Timotheus Kuusiku lapselaps, hilisem graafik Vive Tolli. T.Kuusiku pojapoeg on tuntud neuroloog Andrus Lipand.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000;  EBL, Tartu 1926/1929; K.Laane ERAARHIIV; GAG-i õppealajuhataja pr H.Venderströmi käsikirjalised uurimismaterjalid; tallinncity.postimees.ee/.../a

 Loe lisaks...