Sergei Kingissepp (1909 – 1941) SARK-i juhtiv töötaja

Sergei Kingissepp (1909 - 1941) SARK-i juhtiv töötaja
Sünd. 16.12.1909 Kuressaare
Surn 29.08.1941 Tallinna lähistel merel
SK oli V.Kingissepa noorem poeg. Kui SK oli 12 aastane lahkus isa Viktor K pere juurest Leningradist Eestisse, põrandaalusele tööle, kus ta 4.05.1922 ka hukkus. Poiss oli kasvatatud käima isa jälgedes. Olulist osa tema eestivaenulikus kasvatuses etendas ka ema E.Kingissepp-Ringsman, 1905.a. revolutsionäär ja põrandaalune võitleja. 1923.a. paigutati SK  MOPR-I ja eesti kommunistide kaasabil Moskva poliitiliste emigrantide ühiselamusse. Kaks aastat hiljem astus ta  Leningradi 204. teise astme töökooli mille lõpetas joonestaja erialal kiitusega. 1924.a. astus ÜLKNÜ-sse. Oli energiline noortejuht. 1927. suunati SK Tambovisse. 1928.a. astus bolševike parteisse. SK tegi Tambovis parteilist karjääri ja 1930.a. suunab ÜK(b)P Tambovi piirkonnakomitee SK tööle julgeoleku organitesse. SK tegi  ka julgeolekuorganeis läbi karjääri reatöötajast kuni juhtivatel kohtadel töötamiseni NSVL SARK-is. Juba 1940. aasta juunis sisenes Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi SARK-i (NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil, nendega koos  suunati  ka SK tööle Eestisse tšekistina. Sõja eel tegid nõuk. ajaloolaste ja ajakirjanike sõnutsi just tšekistid ära suure töö, et tagada Eesti julgeolek ja kindlustada nõuk. võim, selgitasid välja  ja tegid kahjutuks hulga fašistlikke, eriti inglise spioone. Samuti väideti, et rahvas polnud unustanud EW-s toimunud nn kodusõda (Vabadussõda), Irboskat, 115 protsessi, 1.dets. 1924 a. mässu, Kreuksi ja Kingissepa hukkamist. Tegelikult ei unustanud neid sündmusi kommunistid, nende hulgas ka SK, kes asusid julmalt ja sageli igasuguse kohtuotsuseta kätte maksma esmajoones Eesti rahva eliidile. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD Balti ringkonna vägede sõjatribunali koosseisud, kuid otsuseid Eesti kodanike suhtes langetasid ka raudtee, Balti Erisõjaväeringkonna, Punaarmee 8. armee, Balti laevastiku ja muud sõjatribunalid (nad omasid ka vastavaid kinnipidamiskohti nats. majades). Osa süüdimõistvaid otsuseid langetasid NKVD Erinõupidamised. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem S K. Ka  spionaaži ja luurega tegeles UGB III osakond jälitades eesti patrioote. Osakonda juhatas N Liidust kohale saadetud venelane Mihhailov,  seal  tegutses ka S K ja  rätsep juut Idel Jakobson. SK võttis osa ka riigivanema Akeli arreteerimisest., nüüd sai ta  Akelile 1924.a. eest kätte maksta. Pirita-Kosel pankur Klaus Scheeli suvila krundil asuvais hoonetes tapsid NKVDlased 1941. aastal 78 inimest  Esimesena mõrvati katlakütja Johan Nõmmiku, endine nimi Linkhorst, Viktor Kingissepa politseile reetnud Eesti kompartei sidepidaja, kellel enne eluvõtmist lasti kõik piinad ära tunda. Isiklikku eeskuju näitas tribunali ülemus SK kes maksis kätte oma isa Viktor K eest. Hukati ka kaitsepolitsei vanemassistent Pipar, kes oli I.Jakobsoni aastate eest arreteerinud, POPO Tallinna osakonna ülema abi Julius Palm ja Paide krimipo. vanemassitent H.Veem (parim politseinik, austatud isegi kinnipeetute seas!).. Scheeli mõis oli vaid üks paljudest SARK-I mõrvapaikadest. Julmuse poolest kurikuulus S K piinas oma ohvreid enne tapmist metsikult, millest andis tunnistust saksa ajal Scheeli krundilt väljkaevatud laipade uurimine. Nõuk. ajaloolased kirjeldavad aga VK-a kui tulihingelist kommunisti, kindlameelset ja printsipiaalset tšekisti kes lahendas keerukaid ülesandeid asjatundlikult ja lähtuvalt kom.partei seisukohtadest. Oli taktitundeline, tagasihoidlik, tundis hästi inimesi. Kasvatas oma  alluvates leppimatut suhtumist klassivaenlastesse, ausust ja seaduslikkust. Suur inimlikkus, mis ilmnes teenistuses, oli temale omane ka isiklikus elus. Sellest "inimlikkusest" annavad tunnistust mõrvatute taskust SK allkirjadega varustatud tribunali surmaotsused, aga ka J.Puhk´´i ja tema kolme venna arreteerimiskäsud 31. augustil 1940, samuti R.Tavasti arreteerimiskäsk, üks  neile  otsustele allakirjutajatest oli samuti SK.
SK hukkus Tallinnast evakueerudes laeval JÄRVAMAA mis hukkus saksa lennuväe rünnaku tagajärjel. Tema surnukeha jäi merre. SK -le on asetatud kõrge mustast graniidist kenotaaf,  kus mitme teise nimega on ka SK nimi ja selle taga vigane ladinakeelne märge- IN MEMORIAL.
Andmed: M.Kask ERAARHIIV; KULTUUR JA ELU, nr.2, Tallinn1991; http://kes-kus.ee/onn; http://eok.ee/joakim-puhk-seni-viimane-eestlane-rok; http://et.metapedia.org/wiki/Idel_Jakobson; http://kultuur.elu.ee/ke490_nkvd.htm; http://www.ohtuleht.ee/105246; http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/23-rahva-haevitaminehttp://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/viktor-kingissepp-eesti-oma-osama-bin-laden.d?id=45928057