Evald Kree (1918- 1995) tennisist, jäähokimängija, treener ja sporditegelane

Evald Kree (1918- 1995) tennisist, jäähokimängija, treener ja sporditegelane
Sünd. 11.06.1918 Tallinn
Surn. 05.03.1995 Tallinn
Evald Kree sündis ja kasvas Tallinnas. Ta lõpetas  Westholmi gümn-i, aga juba 1936.a. kerkis Eesti tennise täiskasvanute esikümnesse 18aastane Westholmi gümnaasiumi õpilane Evald Kree. Juba järgmisel aastal sai ta absoluutseks noortemeistriks ja ka Eesti meistriks.  Westholmi gümnaasiumi kiitusega lõpetamine ja selle kõrval Eesti noortemeistriks tulemine vähemalt viiel alal väljendas üldist võimekust ja sportlikku talendikust.  1948 lõpetas Evald  TPI majandusteaduskonna ja 1954 kaugõppes TRÜ KKT. 1942–1944 õppis Moskvas KKKI-s. Pedagoogikakandidaat (1965). Tuli 6 spordialal Tallinna koolinoorte meistriks. Tennisega tutvus 1932 Hiiu väljakutel, treenima hakkas 1933 KALEVI TENNISEKLUBIS Eduard Hiiopi õpilasena. 1937 kaasati ta Eesti tennisekoondisse, 1938 oli Eesti 3. reket, 1939 kõigis 3 mänguliigis Eesti mv-te finalist. Võitis paarismängus koos Ottomar Alasega NL-i mv-tel 1945 hõbeda ning 1944 ja 1946 pronksi. Eesti mv-tel võitis 1939–1956 22 medalit, sh paarismängudes 8 kulda. Võistles 36 korda Eesti koondises (1937–1949). Msp (1943). Kuulus a-st 1936 ka Eesti jäähokikoondisse, oli 1937 KALEVI meeskonnas ning 1946, 1948 ja 1949 DÜNAMO meeskonnas Eesti meistreid, osales 1947–1951 dünamolasena A-grupis NL-i mv-tel. Korvpallis sai 1937 NMKÜ meeskonnas Eesti mv-tel hõbeda. Võrkpallis oli DÜNAMO meeskonnas 1948 Eesti karika võitjaid, sai 1944–1947 Eesti mv-tel 2 hõbedat ja 1 pronksi ning tegutses ka võrkpallikohtunikuna (vab kat). Võitis lauatennises 1937 paarismängus pronksi. Oli 1945–1995 DÜNAMO tennisetreener, rajas oma koolkonna. 1957–1983 oli Eesti koondise, 1957–1963 ka NL-i koondise treener, 1964 ja 1966 konsulteeris Soome koondise mängijaid. NL-i tnl treener (1957). Propageeris tennist nii sõnas, kirjas kui ka pildis. Avaldanud tenniseõpikuid ja teinud koos Hans Roosipuuga õppefilmi. Õpilasi: Leo Kivi, Harry Kalamäe, Talvi Märja, Eerik Kedars, Jaak Parmas, Helgi Ustav, Tiiu Kivi, Toomas Leius, Jaak Simson, Liidia Nurme, Aita Põldma. 1946–1989 TENNISESEKTSIONI/- FÖD-i presiidiumi liige ja aseesimees, 1989–1995 TENNISELIIDU asepresident, 1992–1995 EOK liige. Töötas a-st 1966 TPedI KKT-s õppejõuna (a-st 1970 dots). TENNISEFÖDERATSIOONI auliige (1968), audünamolane. Ta on kirjutanud teosed TENNIS (1951 ja 1962, vene keeles 1955), TENNISE ABC (1972), MÄNGIME TENNIST (1986).
Evald Kree tütar oli Aita Kree, lapselapsed aga  tennisist Jaak Põldma ja  jalgrattasportlane Raigo Kodanipork.
Evald Kree kohta oleks vähe öelda, et ta oli mängija, treener, õppejõud või tennisetegelane või -populariseerija. Ta oli need kõik ja veel palju enam. Väheste Eesti treenerite kohta saab öelda, et nad lõid oma koolkonna. Evald Kree tegi seda vaidlusteta, ja mitte ainult Eesti ulatuses. Mehe enda mängijakarjäär jäi vigastuse tõttu lühikeseks, ent sõjajärgseil aastail tegi ta rohkem, kui viis meest oleks suutnud. N Liidu treenereist oli  Evald Kree see, kes raius akna läände. Tema viis impeeriumi (NSV Liidu) paremiku, sealhulgas Toomas Leiuse, laia ilma. Evald  Kree andis aastakümnete jooksul hulga võimekaid õpilasi, koolitas treenereid, ehitas, organiseeris ja sütitas. Ta on olnud seitsmekordne Eesti  meister tennise paarismängudes ja neljakordne jäähokis.  Tema tütar Aita sai  temalt mitte ainult praktilise mänguoskuse , vaid ka lähenemise tennisetõdede õpetamisele.  Ta käis  sageli koos isaga koole mööda, kui viimane noori andeid välja valis.Tennisistide vanem põlvkond mäletab maestro  Evald Kree “koolikatsumisi”. Evald Kree tõetera oli: tennis algab jalgadest. Nagu teisedki sportmängud, mille alus on liikumine. Evald Kree SPORDIMAALMAST  on tuule tiibadesse saanud paljud alustades tippudest Maret Anist, Margit Rüütlist, Anet Kaasikust, Jaak Põldmast ja Vladimir Ivanovist kuni praeguse valitsejani Anett Kontaveitini.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001; G.Press  EESTI DÜNAMO VIIS AASTAKÜMMET, Tallinn, 1990; J.Jürine. A.Põldoja EESTI TENNIS 90, Tallinn, 2003;

 Loe lisaks....