Marju Mutsu (1941-1980) graafik
Kunstnik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Marju Mutso | 06.07.1941 | 04.01.1980 | 09.01.1980 |
Marju Mutsu (1941-1980) graafik
Sünd. 06.07.1941 Tallinn
Surn.04.01.1980 Tallinn
MM lõpetas 1969 a ERKI. Kuulus rühmitusse ANK'´64. MM elu- ja loometee jäid paraku lühikeseks. Ometigi jõudis ta kümnekonna aasta jooksul kujuneda tähelepanuväärseks kunstnikuks ja jätta püsiva jälje eesti 1970ndate aastate graafikasse. Postuumselt on talle määratud mitmeid tähtsaid autasusid (Kristjan Raua preemia jt) ning pärast mälestusnäitust, 1980ndatel, on ta kriitikute poolt tugevalt kirjutatud sisse siinsesse kunstilukku. M M on kahtlemata eelmise sajandi teise poole üks kõige silmapaistvamaid vabagraafikuid eesti kunstis. Põhilise osa tema loomingust moodustavad mustvalged tušijoonistused ja ofordid (joonsöövitustehnikas teostatud graafilised lehed) - sisukad, tundlikud, meisterlikud ja omanäolised. Ofort kujuneski tema meelistehnikaks. Eriline on tema tööde temaatika ja tundemaailm. M M elu ja loomingut käsitlevas raamatus mainitakse et teda on hinnatud kui autorit, kes oskas käsitleda motiive, mis kuuluvad traditsiooniliselt „pehmete väärtuste" valdkonda: perekond, hingeline side ema ja lapse vahel, naise sisemaailma keerukus ja samas lihtsus. Märkimisväärsed on ka kunstniku loodusmotiivid, millest kõnelevad kõige selgemalt teoste pealkirjad. Nende hulka kuulub ka tuntud graafiline leht JÄRV. TÜDRUK (teemana)on Mutsu loomingus muutunud universaalseks metafooriks, mida ta kasutab nähtuste, sealhulgas loodusjõudude kehastamiseks. M M looming paistab silma spontaanse eneseväljenduse ja erilise tundelisusega, talle on iseloomulikud avatud kompositsioon, vaba joonekäsitus ja valge paberipinna oskuslik kasutamine. Kui 1970ndate alguse teostes valitses lüüriline tundetoon, siis viimaste eluaastate loomingus kümnendi lõpus taandus unistuslik meeleolu argisema ees ja küllalt suur osakaal oli huumoril, mis võis ulatuda sarkasmini. Ta ande mitmekesisus avaldub värvika aktsendina vähestes, ent sugestiivsetes akvarellmaalides. MM loometee kestis vaid 10 aastat. Selle vähese aja jooksul jõudis ta jätta endast loomingulise pärandi ligikaudu paarisaja ofordi, joonistuse ja akvarelli näol. MM tegi pidevalt kaastööd ajakirjale NOORUS nii illustratsioonide kui vestete, luuletuste ja teravmeelsete aforismide näol.
Oma kunsti lõi MM kolme väikese poisi kõrvalt. Erakordne on tema loomingus väärtuste muutumatuna püsimine ajas. Suveräänne, moest sõltumatu kunst. Vahetult
kunstniku sisekaemusest lähtuv. M M pildid kõnetavad meid, nagu oleksid nad tehtud praegu. Vaatamata, et nende sünnist on möödunud aastakümneid. MM aktiivne tegevus oli silmapaistev juba 1960-ndail, nö „sula-ajastul".M M iseloomustas eriline sära - eriline oskus tekitada enda ümber loomingulist, inspireerivat atmosfääri. Tema kohalolek oli alati tuntav. Mõnus huumorimeel, optimism ja rõõmsameelsus, mis avaldus igas tudengi- ja hilisemas kunstnikuelu argipäevas - sellisena mäletavad teda sõbrad, õpingukaaslased ja kolleegid.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; H.Eelma, MARJU MUTSU (album), Tallinn, 2009; http://www.tartmus.ee/et/naitused/mutsu.html;
http://www.e-kunstisalong.ee/?e=naitused&n=1&num=4501