Juhan Viiding (pseud. Jüri Üdi) (1948 – 1995) luuletaja

Kirjanik

Kultuurilooline haud

V, TL, 19/7, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Juhan Viiding 01.06.1948 21.02.1995 25.02.1995

 

Juhan Viiding (pseud. Jüri Üdi) (1948 - 1995) luuletaja

Sünd. 01.06.1948 Tallinn
Surn. 21.02.1995 Tallinn

Juhan Viiding sündis Tallinnas. Tema oli kirjanike Paul ja  Linda Viidingu neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis JV Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana.  Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad.  J V luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri ÜdiJüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas LOOMING. Kuulsust kogus ta ka luulekogu NÄRVITRÜKK tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud AASTALAAT, DETSEMBER (mõlemad 1971), KÄEKÄIK (1973), SELGES EESTI KEELES(1974) ning ARMASTUSKIRJAD (1975). 
Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas.
1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viidingul ilmus lisaks MA OLIN JÜRI  ÜDI-le (1978) veel kolm kogumikku: ELULOOTUS (1980), TÄNAN JA PALUN (1983) ning OSA (1991).Kogumikus ELULOOTUS ilmnevad selged viited enesetapule.
J V on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel, mille keskel elades tema luule sündis . J V-u luule on tulvil vastuolusid: on püütud oma ajast mööda minna, ometi on seesama aeg tema luulesse pidama jäänud. Nii tema elu kui luule oli põimunud 70ndate ja 80ndate õhustikuga. J V-u tundlik ja dramaatiline, justkui pidevas katkemisolekus luuletajanatuur, tema tähendustest pingul tekstid on salvestunud eesti kultuuri süvakihtidesse. See on häälestanud põlvkondi. Jüri Üdi luule on olnud eesti noorte üheks suuremaks mõjutajaks pärast Gustav Suitsu ELU TULD. Luulerevolutsioon, jäljendajad? Või luulekeel, mis imbub ajatult verre juba esimesel kokkupuutel, allumata tahtele ja küsimata, milleks.JV õde Mari Tarand kirjutab, et JV palunud mitte unustada, et kõik inimesed on oma parimail hetkil poeedid ja oma halvimail on nad lihtsalt inimesed. /---/ Luules on see,  kes nad tahaksid olla oma parimail hetkil.Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995 Jüri kiriklas.
JV oli abielus näitleja K.Kiisa tütrega, neil on  peres tütar Elo.
Andmed: M.Tarand AJAPILDI SEES. LAPSEPÕLV JUHANIGA, 2008,  Tallinn; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=943:juhan-viiding&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3217; http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12989&onepagefree=82d84e6666aac7a6295f4b92184a3fcd; http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm

Loe lisaks...