Arseni Mölder ( 1919 – 2009) oli kujur, pedagoog, metallikunstnik

Arseni Mölder ( 1919 – 2009) oli kujur, pedagoog, metallikunstnik
Sünd.18.06.1919 Hellamaa v.
Surn. 18.08.2009 Tallinn
Arseni Mölder pärineb Muhumaalt Hellama v-st Võlla külast  põllutöölise perest. Ta õppis Massu algk-s, lõpetades selle 1933.a. Tema ema Akulina  tuli Tallinnasse Riigi Kunsttööstuskooli kokaks, et poeg saaks sealsamas koolis õppida. Arseni lõpetaski 1938.a. kooli  puitehistöö erialal. Seejärel õppis a-il 1938-1940 Riigi Kõrgmas Kunstikoolis ja a-il 1940-1941 J.Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti koolis skulptuuri.  1941.a. mobiliseeriti  ta Punaarmeesse. Oli  Tšeljabinskis 1044. ehituspataljonis, Eesti korpuses ja sai  sõjas haavata, viimati1942.a. Peale sõda naases Eestisse. Aastal 1948 lõpetas ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi skulptuuri ja metallehistöö erialal ning juhatas pärast seda klaasehistöö-, metalli- ja keraamika eriala kateedreid.  1994.a.st oli emeriitprofessor. Kolleeg  Jaan Vares meenutab teda kui eeskujulikku energilist ja vastutustundlikku õppejõudu. Metallikunstnik Tiina Käesel iseloomustab oma kauaaegset kateedrijuhatajat kui äärmiselt tolerantset, sõbralikku ja mõistvat inimest, kes andis üliõpilastele oma tegemistes küllalt vabad käed, oli rahulik ja hea pedagoog. Arseni  Mölderi ajal arenes ehtekunst, mis äratas suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. Ühtlasi toonitab T. Käesel tema nakatavat huumorisoont, tema ehtedki on teatud määral naiivhumoristlikud. Ta on ka luuletanud ja ise metallist sepistatud kaantega raamatuid meisterdanud, ta on naljaga pooleks pannud aluse ülikoolide rektorite keti kandmise traditsioonile. Oli ka Tartu Ülikooli rektori ametiketi auor.  Skulptorina on Arseni Mölder loonud  monumentaal- ja dekoratiivplastikat ning portreid, olulise osa loomingust moodustavad pisiplastika ja ehted. Monumentaalplastikast mainigem  monumente: N.PIROGOV Tartu (1952), V.I.LENIN, Jõhvi (1953), L.PÄRN Tallinn, (1979-1985). Jõhvi Lenini monument anti teha Enn Roosile, kes Arsenit koos abikaaasa Signega kui noori kolleege "kompanjooniks" võttis, meenutas vanameister, Roosi ja Signe kavandid sobisid ning selle järgi ka Lenin tehti. Jõhvi Lenin oli üks vähestest, mis sündis autoritöö ja mitte konveiermeetodi tulemusena. Moskvas tööl käinud skulptor Ernst Kirss rääkis, et Moskvas  oli kõigil Leninitel  üks keha, vaid erisugused pead pandi otsa. Ta on loonud  spordi- ja tööstustemaatilisi skulptuure – Aleksander Abergi pronksbüst ja Georg Lurichi bareljeef Tallinna Reaalkooli juures Estonia puiesteel. Tema loodud on kunstnike pronksreljeefid Kunstiakadeemia seinal ja bareljeef F. R. Kreutzwaldi mälestussamba alusel Tallinnas Kadrioru pargis: ASSAMALLA LAHING (1957). Arseni Mölder on loonud mitmeid mälestustahvleid hoonetele. Ta on avaldanud ka õpikuid NOOR SKULPTOR (1961) PUIT VORMIS, VORM PUIDUS (1983).  Tema töid eksponeeiti nii kodumaal kui ka välismaal: skulptuure Riias ja ehteid  Jablonecis.  Arseni Mölder oli  1948.a-st KL liige ja 1974.a-st ENSV teeneline kunstitegelane. Temast ja tema abikaasast  Signest, kes oli samuti kujur, tegi R.R aamat 2007.a.portreefilmi ARMSAD IDEALISTID SIGNE JA ARSENI MÖLDER. Portreefilm jäädvustab skulptoritest abielupaari loomingutee, käsitleb nende rolli haritlaste ja kunstipedagoogidena, uurib kunstnike mälu valikulisust ja objektiivsust, ajastukajalisi muutusi loomingus ja kahe kunstniku inimlikku lugu. Kaasaegsed mäletavad neid lahutamatute kaaslastena osalemas kunstiüritustel ja suurnäituste avamisel. Kõikjale alati koos, ilmuvad Signe ja Arseni osutusid omalaadseks arhetüübiks. Abielupaar harrastas kõrge eani tervisejooksu. Ja ikka  alati kahekesi koos. Miks me peaksime halvasti läbi saama ? imestas vanahärra küsimuse peale, kuidas on võimalik nii kaua üksmeelselt koos  olla, elame ju üks kord!
Skulptorite Mölderite enda kätega 1953-1961 ehitatud Nõmme  maja pragune omanik muinsuskaitsja pr Riin Alatalu on  püüdnud Edgar Velbri projekteeritud majas säilitada esialgse välimuse, teinud nii vähe kui võimalik ja nii palju kui parasjagu vajalik, nõnda on majas säilinud vineertahveldusega lagi, algne värvilahendus, unikaalsed sisemised aknaluugid, sisseehitatud kamin, paekividest väliterrass jpm.  R.Alatalu sõnul muudab hoone eriliseks nõuk.ajal  monumentaalkunstnikele võimaldatud suur koduateljee.
 Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 2.kd, Tallinn, 1970;R.Alatalult  isikl. saadud andmed 2016.a.;

 loe lisaks....

Signe Mölder (a-ni 1953 Rekk) (1918 – 2006)
Sünd. 13.12.1918 Tõlliste v.
Surn.02.11.2006 Tallinn
Signe Mölder sündis Valgamaal taluperes. Ta lõpetas 1937. aastal  Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi. Õppis aastast 1938 Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Koolis, lõpetas 1943. aastal keraamika erialal Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli. 1944 jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas 1948. aastal kujurina.Ta töötas 1947 – 1957 ERKIs õppejõuna, seejärel vabakunstnikuna. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1959. aastast. Algul viljeles olustikuskulptuuri: VASIKAJOOTJA (1949). Signe Mölder on loonud ka avalikke skulptuure ja monumentaalplastikat. Koos Arseni Möldri ja Enn Roosiga loodud Jõhvi V. I LENINI monument on tänaseks linnast teisaldatud. 1999. aastal paigaldati Tallinna Jüriöö parki tema loodud monument II maailmasõjas osalenud eesti sõjameestele. On loonud  portreid, büste, armsaid keraamilisi väikevorme ja huvitavaid aiaskulptuure, millest paljud on leidnud paiga kunstnike koduaias. Tema mitmetest aiaskulptuuridest RANNAPÄÄSUKE (1975), MÕTISKLUS VEE ÄÄRES (1982)  on tuntuim MÕTTED PANDIVEREST (1988)  mis asubNõmmel Kristjan Raua majamuuseumi aias. 1960.a-ist on olulisel kohal kompaktse üldistatud vormiga väikeplastika: MASAILANNA LAPSEGA (1964), PEREKOND (1965) jt. Ta lõi ka  akte SEISATUS (1978) ja loomafiguure SEBRAD (1984). Loonud psühholoogilisi portreid: A.MUGUR (1971) VALENTINA (1974),  aga ka jõulisema  vormikäsitlusega karakterportreid OSKUSTÖÖLINE (1971). Signe Mölder on kavandanud ka mälestustahvleid. Materjalidena kasutas  kivi, pronksi, sageli keraamikat, kasutas tihti enda koostatud keraamilisi savimasse-ja glasuure. Tema töid eksponeeriti Tallinnas, aga ka Riias.
Signe oli abielus kujur Arseni Mölderiga kellega tutvus ülikoolipäevil. Arseni andis  Signele kujutavas geomeetrias järeleaitamistunde.Signe ja Arseni Mölder olid aastakümneid lahutamatu paar, nad käisid alati koos kunstinäituste avamistel, osutades niiviisi austust kolleegide loomingule. Neil on olnud viis ühisnäitust.Kaasaegsed mäletavad teda koos lahutamatu abikaasa Arseni Möldriga osalemas pea kõikidel kunstiüritustel, konverentsidel, aga ka tervisejooksul Nõmme  metsateedel.  Signe Mölder oli ka osaline Emakeele Seltsi ettevõtmistes ja innukas muusikasõber.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996;