Gottlieb Welte (1747-1792), maalikunstnik ja graafik; Gustav Adolf Hippius (1792-1856), maalikunstnik, graafik ja pedagoog
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Gustav Adolf Hippius | 01.03.1792 | 24.09.1856 | |
Gottlieb Welte | 1745 | 17.12.1792 |
Gottlieb Welté (1745/1749-1792), maalikunstnik ja graafik
Sünd. ~ 1745/1749 Mainz, Saksamaa
Surn. 17. detsember 1792 Lohu mõis, Eesti
Gottlieb Welté oli meister, keda peetakse kuulsaimaks 18. sajandil Eestis tegutsenud maalijaks. Talle kuulub tähtis koht meie kunstiloos, tema looming ulatub rokokoolikust õukonnakunstist õilsa klassitsismini, galantsetest stseenidest eesti talupoegade kujutamiseni. Kuigi Gottlieb Weltést on teada üsna vähe, on tulnud ilmsiks, et kunstnik mitte ainult ei maalinud, vaid ka musitseeris. Just flööt oli tema lemmikinstrument.
Gottlieb Welté (Christian Gottlieb Welté) täpne sünniaeg ja -koht on siiski teadmata. Tema isa Anton (Johann?) Welté oli tunnustatud fagotimängija, kes töötas Mainzis kuurvürsti teenistuses kammerteenrina, kuid samuti räägitakse temast kui maalikunstnikust. Nõnda nagu isa, oli ka poeg andekas nii kunstis kui muusikas. Gottlieb Welté esimeseks õpetajaks saigi tema isa. Kuna poisi anded avaldusid juba väga noorena, asus ta 1758. aastal õppima Mainzi maali- ja skulptuuriakadeemiasse, kus temast sai hiljem akadeemia liige.
1780-1781. aastal töötas Welté Peterburis. Peale seda liikus ta edasi Eestisse, asudes siin Põltsamaa lossihärra teenistusse ning tema ülesandeks sai Põltsamaa lossi interjööri kaunistamine. Gottlieb Welté suurimaks teoseks ja rokokoostiili tipuks võibki pidada Põltsamaa lossis tehtud dekoratsioone. Tõenäoliselt oli Welté seotud ka Põltsamaa portselanivabriku toodangu dekoreerimisega, andes enda portfooliost joonistusi ja akvarelle Põltsamaa portselanimaalijatele näidisteks.
1785-1788 töötas kunstnik koduõpetajana Võisiku mõisas, 1790. aasta elas ta aga Tallinnas, oodates pääsu laevale, et naasta kodulinna Mainzi. Peagi jäi kunstnik aga raskelt haigeks – kuna reisirahad olid otsa lõppemas, oli ta sunnitud asuma tööle koduõpetajana Lohu mõisas. Seal veetiski ta oma viimased eluaastad kuni 1792. aasta detsembrini.
Gottlieb Welté suri unustuses ja tema looming oli kaua varjusurmas.
Loe lisaks:
- Wikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Gottlieb_Welt%C3%A9
- Ajaleht „Sirp“ 07.12.2007 – Anne Untera „Gottlieb Welte loominguloo lüngad täituvad pikkamööda“: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/gottlieb-welt-loominguloo-l-ngad-t-ituvad-pikkam-da/
14. juunil 2013. aastal avati Hageri kalmistul mälestuskivi kahele Eesti kunstiloos olulisele kunstnikule – Gottlieb Welte ja Gustav Adolf Hippius’ele. Ehkki nende hauakohad olid tähistamata, on teada, et mõlemad on maetud Hageri kihelkonnakalmistule. Need kunstnikud sidusid oma loomingu kaudu Eesti maakoha Euroopa suurte kunstikeskustega.
Mälestuskivi püstitamise eestvedajaks oli Hageri muuseumi juhataja Virve Õunapuu.