Henrik Jõelaid (a-ni 1936 Jurs) (1898 – 1941) sõjaväelane, VR II/3

Henrik Jõelaid (a-ni 1936 Jurs) (1898 – 1941) sõjaväelane,  VR II/3
Sünd. 26.07.1898 Uulu v.
Surn. 18.04.1941 Tallinn
Henrik sündis Pärnumaal rauteetöölise peres, elas Pärnus Raekülas.  Õppis ministeeriumikoolis.  I Ilmasõja  ajal a-il 1916-1927  Peeter Suure merekindluses 81. välitelegraafi –telefoni montöör. Oli Preobraženskoje kaardiväepolgus tsaariarmees, võttis osa lahinguist  Saksa vägede vastu. , sai 1917.a.  Ternopoli all haavata.  Vabadussõjas alates 06.12.1918  vabatahtlikult Inseneripataljoni helgiheitjate komandos. Jaanauarist 1919  laiarööpmelise soomusrongi  nr 3 1. dessantroodus. Sai peagi veltveebliks.  Võitles lahinguis Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning  Pihkva ja Narva rindel. Ta sai haavata Lätis  Stakelni jaamas ja teist korda väga raskelt 30 märtsil 1919.a. Petserimaal  Väike-Netšajevo küla  all. 1920.a. septembris vabastati ta sõjaväeteenistusest. Temale anti vahvuse eest  lahingus 19.11.1919.a. Krasnaja-Gorka  all Uue-Kalischi külas VR II/3. Peale sõda oli üleajateenijana piirivalves  olles  Pärnu raj. 2.järgu kordoniülem. Edasi teenis mitmel pool Eestimaal samuti  piirivalve kordoniülamana. Lõpuks oli ta Tallinna 2. raj. kordoniülem. Sai 1940.a. vanemveltveebliks. 1940.a. septembrist ta vabastati teenistusest.  Ta oli piirivalve Tallinna jaoskonna  allohvitseride kogu esimees , VRVÜ Tallinna osak. liige. Oli autasustatud mitmete aumärkidega. Nõukogude ajal oli lihttööline kergetööstuse  rahvakomissariaadi laos. Henrik Jõelaid suri Tallinnas õnnetusjuhtumi tagajärjel olles vaid 42 aastane.
Henrik Jõelaid oli abielus Ella-Marie Jõelaid`iga, peres kasvasid  tütar Helju-Elise ja poeg Vello-Silvio.  Mõlemad lapsed surid  varases nooruses, ainult mõned aastad  peale isa surma.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;